USA föderaalvalitsuse terroristide jälgimisnimekirja on sattunud tänaseks umbes 2 miljonit inimest üle maailma, nende hulgas tuhandeid ameeriklasi, vahendab CBS News.
Nimetatud paljastus, mis tuleneb arvukate kohtustenogrammide, valitsuse ametlike dokumentide ja luurekogukonna juhtide intervjuude läbivaatamisest, maalib üha murettekitavama pildi USA "riiklikest julgeolekumeetmetest" ja nende mõjust kodanikuühiskonnale.
"Terroristide sõelumise andmekogu", mis kujutab endast jälgimisnimekirja teadaolevatest terroristidest või terrorismis kahtlustatavatest isikutest, on viimase 20 aasta jooksul pidurdamatult kasvanud.
Nimekirja koostamise projekt käivitati algselt 2003. aastal, mil see koosnes ligikaudu 120 000 nimest, olles 2017. aastaks paisunud ligikaudu 1,6 miljoni isikuni. Aastaks 2023. on nimistusse kantud isikute koguarv jõudnud 2 miljonini.
Russ Travers, 40-aastase staažiga USA luureveteran, kes aitas jälgimisnimekirja koostada, sõnas: "Nimekirja lisamine ei tähenda, et tegemist on terroristidega. See tähendab üksnes, et need inimesed on teinud midagi, mis on pannud USA sisejulgeolekuministeeriumi arvama, et see inimene vajab lähemat jälgimist".
Ilmselt kõige kõnekamaks asjaoluks nimekirja puutuvalt on see, et kriteeriumid, mille alusel USA valitsus kedagi potentsiaalseks terroristiks arvab, on avalikkuse eest salastatud. Samuti on USA valitsus keeldunud kinnitamast või ümber lükkamast, kas mõni konkreetne isik on salamisi koostatud terroristide nimekirja lisatud või mitte.
Monte Hawkins, kes teostab president Bideni administratsioonis jälgimisnimekirja üle järelevalvet, väidab, et 2 miljonit nimekirja lisatud inimest on seal "mingil põhjusel", kusjuures enamik nimekirjas olevatest inimestest ei ole ei USA kodanikud ega elamisloa omanikud.
Teada on ka see, et "jälgimisnimekirja" kantud inimesed on seisnud silmitsi mitmesuguste probleemidega – alates sellest, et neil on keelatud lennata ja lõpetades tööle konkureerimise läbikukkumisega pärast vastavat taustakontrolli.
USA sisejulgeolekuministeerium on tunnistanud, et 98 protsenti jälgimisnimekirjaga seoses esitatud kaebustest on tingitud "valepositiivsetest tulemustest", mis on tingitud muuhulgas pelgast nimede sarnasusest.
Mitmed kodanikuvabaduste aktivistid ja endised terrorismivastase võitluse asjatundjad, kes on isiklikult jälgimisnimekirjaga töötanud, on väljendanud tõsist muret süsteemi pideva laiendamise pärast, märkides, et alates monitoorimise programmi käivitamisest on valitsus nimekirjaga seonduvalt pannud toime mitmeid kuritarvitusi ja vigu, mida ei olda valmis üles tunnistama ega korrigeerima.
"Inimesed võivad arvata, et jälgimisnimekirjade süsteem on pelgalt 9/11 rünnakute jäänuk. Ma võin teile kinnitada, et see ei ole seda," ütles Hina Shamsi, Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu riikliku julgeolekuprojekti direktor.
"Vastupidi, see on süsteem, mis on pärast "terrorismivastase sõja väljakuulutamist" üksnes laienenud," tõdes ta.
Toimetas Adrian Bachmann