Ameerika Ühendriikide Riiklik Teaduse Sihtasutus panustas kümneid miljoneid dollareid tehisaru põhiste tsensuuritööriistade arendamisele. Põhiseadus keelab üheselt riigil inimeste sõnavabaduse piiramise.
Tsensuurilahendusi ehitatakse suurte ilmavõrgu-, tehnoloogia- ja meediaettevõtete tarbeks, et need saaksid "hakata vastu internetis levivale väärteabele". Raha anti "väärteabe tipptasemel teadusliku uurimise" ettekäändel, vahendab Wahington Times.
Ameerika Ühendriikide kongressi õiguskomisjoni ja valitsuse relvana kasutamise erikomisjoni uurijad paljastasid, et Riiklik Teaduse Sihtasutus (National Science Foundation; NSF) eraldas ligi 40 miljonit dollarit (ca 37M€) tehisaru tööriistade arendamiseks, mis suudavad tsenseerida teavet määratult kiiremini ja suuremal hulgal kui inimolevused. 13 miljonit dollarit eraldati ühele tarkvaraettevõttele ja kolmele ülikoolile.
Näiteks Michigani Ülikool sai NSF-ilt 750 000 dollarit WiseDex tehisaru lahenduse täistamiseks, mis aitab suurtel tehnoloogiaettevõtetel sooritada sotsiaalmeedias "tsensuurivastutuse" (responsibility of censorship) allhankeid. Ülikooli teadlased tutvustavad tööriista, et see "aitab ettevõtetel küsimuses, kuidas need käituvad väärteabega, inimesed kaelast ära saada … ja teha asju, mille kohta teatakse, et need töötavad, ilma tagasilöökideta avalikkuses".
Kahe kongressi komisjoni koostöös valminud vahearuanne avalikustati 6. veebruaril ja selles nenditakse, et NSF eradas väärteabega võitlemise projektidele raha hoolimata selgest arusaamisest, et tegemist on tsensuuriga.
Aruandes kirjeldatakse, kuidas NSF-i ametnikud üritasid oma tegevust avalikkuse eest varjata ja hoida ära selle lähem uurimine. Konservatiivsed väljaanded kanti musta nimekirja (nende ajakirjanike küsimustele ei vastatud). Ebasoovitavaks isikuks kuulutati õigusteadlane Jonathan Turley, kuna ta uurib sotsiaalmeedia tsensuuritööriistade riiklikku rahastamist.
NSF-i ametnikud kustutasid peale ajakirjanike päringuid ilmavõrgust tsensuuriprogrammi puudutavad videod ja muu avaliku teabe.
2023. aasta 2. veebruaril saatis NSF-i tsensuuriprogrammi juht Michael Pozmantier kuuele tehisaru tsensuuritööriista arendustegevuses osalevale ülikoolile kirja, milles hoiatas neid "gruppide eest, kes soovivad projekte kujutada … negatiivses valguses".
Pozmantieri sõnul "ei vasta ta inimeste küsimustele, kelle huvi on meie programmi või teie projekte rünnata". Samuti leidis ta, et ülikoolid võiksid samamoodi käituda.
Vahearuanne avaldati mõni päev peale paljastust, kuidas Ameerika Ühendriikide valitsus sundis Amazoni tsenseerima Covid-19 "vaktsiinide" suhtes kriitilisi raamatuid. Samuti selgus Twitteri paljastustest, kuidas valitsusametnikud sundisid sotsiaalvõrgustikke keelustama "väärteavet" levitavaid kasutajaid ja kustutama neile ebameeldivat sisu ning oma tahtmise saamiseks ähvardasid ettevõtteid riiklike meetmetega.
Kongressi uurijate sõnul võib kõnealune projekt olla märksa ohtlikum, sest tehisaru võimaldab tsensuuri korraldada määratult suuremas mõõtkavas ja kiiremini.
"Tehisarule toetuvad tööriistad suudavad jälgida ilmavõrgu teksti ulatuses, mis ületab ka kõige suurema "väärteabe" bürokraatide ja ekspertide meeskonna võimekuse," kirjutatakse aruandes.
"NSF-i rahastatud projektid ähvardavad luua tsensuurirežiimi, mis võib märkimisväärselt piirata miljonite Ameerika Ühendriikide elanike esimese põhiseaduse paranduse [sõnavabadus] põhiõigust ja teha seda tõenäoliselt viisil, mis rakendub hetkega ning on ohvritele nähtamatu."
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut sai NSF-ilt 750 000 dollarit Search Lit platvormi arendamiseks. Wisconsin-Madisoni Ülikoolile anti 5,75 miljonit dollarit (ca 5,3M€) riigi raha CourseCorrect tööriista täiustamiseks.
Vabaühendusena tegutsevale tarkvaraarendajale Meedan eraldati 5,75 miljonit dollarit tehisaru põhise väärteabe haldamise Co-Insights programmi ehitamiseks. Arendajad lubavad, et nende tööriist suudab ennetavalt tuvastada ja piirata inimeste haavatavust väärteabe ja pseudoteaduse suhtes. Väärteabe levikut suudetakse tõkestada väidetavalt isegi WhatsAppi, Signali ja Telegrami krüpteeritud ning privaatsetes rakendustes.
Kongressi uurimiskomisjonid said enda käsutusse Meedani lahendust tutvustavad esitlused. Väärteabena on näiteks mainitud sisu, mis "õõnestab usaldust korporatiivse meedia vastu" ja selle näiteks tuuakse kriitika New York Timesi suhtes, et see ei kajasta mustade aasialaste vastu suunatud vihakuritegusid. Samuti lubab ettevõte võidelda "mustavastasusega".
Kongressi uurimiskomisjonide liikmete sõnul NSF nendega koostööd ei tee ja ei anna üle nõutud dokumente. Saadikud lubasid kaaluda võimalust, et NSF-il keelatakse seadusega ära tehisaru tsensuuriprojektide rahastamine.
Meedani esindajate hinnangul oli tsensuuritööstuse ehk "sisu haldamise lahenduste turu" maht Ameerika Ühendriikides 2022. aastal kümme miljardit dollarit.
Toimetas Karol Kallas