Ameerika Ühendriikide sõjaväel on ambitsioonikas plaan oma sõdureid kõrgtehnoloogia abil "laiendada". Kavas on võimendada sõdurite lihaseid, teravdada nende meeli ja ühendada ajud arvutitega.
Pentagoni arvates on 2050. aastaks tehnika jõudnud arengus nii kaugele, et teenistusse võivad asuda märkimisväärselt laiendatud võimete ja oskustega küborgid, kirjutab Army Times.
USA Kaitseministeerium avalikustas käesoleval nädalal oktoobris valminud uuringu "Küborgsõdur 2050: inimese/masina ühinemine ja selle mõjud Kaitseministeeriumi tulevikule" (Cyborg Soldier 2050: Human/Machine Fusion and the Implications for the Future of the DOD), milles kaardistatakse seni ulmevaldkonda kuulunud tehnoloogiate võimalusi.
Uuringus tuuakse välja neli küborgitehnoloogia valdkonda, mida soovitakse järgmise kolme aastakümnega küpseks arendada. Kaks neist puudutavad sõdurite nägemise ja kuulmise teritamist. Kolmanda valdkonnana nähakse ette suure hulga kantava tehnoloogia arendamist, mis muudaks sõdurid tugevamaks ja kiiremaks. Uuringus on viidatud laiendused sõnastatud kui:
- okulaarsed laiendused kujutiste projitseerimiseks, nägemiseks ja situatsiooniteadlikkuse tarbeks;
- musklite programmeeritud kontroll ja taastamine kantava vormi optogeneetilise sensorvõrgustiku kaudu;
- kuulmise laiendamine side pidamiseks ja enesekaitseks;
- inimese aju närvide otsene laiendamine kahesuunalise andmeside tarbeks.
Kõige suuremat läbimurret võib ilmselt näha neljandas tehnoloogias, milleks on "inimese aju närvide otsene laiendamine kahesuunalise andmeside tarbeks" (direct neural enhancement of the human brain for two-way data transfer).
Sellised lahendused peaksid hõlmama nii sõjaväejuhtide kiiremat info haldamist kui üksikute sõdurite võimet vahetada infot masinatega ja omavahel, seda ajust otse salvestada ning juhtida (korraga mitmeid) droone oma mõtetega. Sellised laiendused peaksid olulisel määral vähendama nõndanimetatud "sõjaudu" (lahing käib, kuid keegi täpselt ei tea, mis toimub).
USA Kaitseministeerium tunnistab ka sellise inimeste laiendamisega kaasnevaid ohte.
"Laiendatud ja tavaliste inimeste kokkupuuted võivad viia ühiskondliku tasakaalutuseni, ebavõrdsuseni ja seavad olemasolevatele seaduslikele, turvalisuse ja eetilistele raamistikele uued nõudmised."
Raportis eeldatakse, et lähematel aastakümnetel arenevad hüpetega ka tsiviiltarbes, näiteks meditsiinis, inimesi masinatega ühendavad- ja biotehnoloogiad.
Toimetas Karol Kallas