Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus avaldas 2020. aasta juuli lõpus uuringu, milles Covid-19 nakatumiste laine peatamise ühe lahendusena pakutakse välja inimeste, kelle kohta arvatakse, et neile võib koroonaviirus kujutada tõsist ohtu, saatmist nõndanimetatud "rohelistesse tsoonidesse".
Esmalt soovitab CDC jagada ühiskonna kaheks: madala riskiga ja kõrge riskiga inimesed. Kõrgema riskiga inimesed paigutatakse kolme erineva raskusastmega "laagritesse/sektoritesse või kogukondadesse", mida nimetatakse "turva- või rohelisteks tsoonideks". Kaks ühiskonna osa eraldatakse viisil, et isegi lähemate pereliikmetega jääb alles ainult minimaalne füüsiline kontakt ja kui seda lubatakse, siis üksteisele lähemale minna ei tohi kui kaks meetrit ja kandma peab maski. Lahendust nimetatakse "kaitsvaks meetodiks" (shielding approach).
Esimene raskusaste on perepõhine. "Kõrge riskiga" inimesed pannakse elama eraldi tuppa ja nendega käiakse nii vähe läbi kui võimalik, kahe meetri kauguselt ja näomaskiga. "Kõrge riskiga" inimesed käivad "rohelisest tsoonist" väljas minimaalselt.
Teise raskusastme tasand, mis on märksa tõsisem, on kogukonnapõhine. Viie kuni kümne majapidamise pealt kogutakse kokku "kõrge riskiga" inimesed ja paigutatakse nad üheskoos mõnda eraldi elamisse, mis mingi pere poolt selleks vabastatakse ja kes ise elavad samal ajal teise kogukonna liikme/liikmete pool.
Kolmanda raskusastme puhul eraldatakse "riskantsete" inimeste eraldamiseks näiteks kas kool, või mõni kogukonnahoone, kuhu majutatakse kuni viiskümmend inimest. Sellisesse "rohelisse tsooni" pääseb ainult ühest uksest. Külalistega kohtumiseks on eraldi ala, kus tuleb jääda teineteisest vähemalt kahe meetri kaugusele. "Rohelise tsooni" asukad ei tohi sellest väljas käia.
"Kõrge riskiga" inimesed on näiteks rasedad naised, rasvunud, raskelt- või krooniliselt haiged ja üle kuuekümne aasta vanused inimesed.
CDC uuring toetub näiteks Ühendkuningriigi dokumendile "Juhised Covid-19 nakatumiste ärahoidmiseks kõrge riskiga indiviidide seas laagrites ja laagri-tüüpi keskkonnas"
"Kaitsva meetodi" eesmärgiks on CDC sõnul vähendada tervishoiusüsteemi koormust ja vältida võimalikke majanduslikke kahjusid.
18. augustil käesoleval aastal kirjutas Wall Street Journal, et Covid-19 uued tüved – mis on tekkinud peale massivaktsineerimisprogramme – on liiga nakkavad ja nõndanimetatud "karantiinihotellidest" enam ei piisa, mistõttu näiteks Austraalia ning Hiina kavatsevad hakata ehitama "eriprojektiga karantiinikeskuseid. Rahvaterviseekspertide sõnul on need viiruse peatamiseks hulga tõhusamad ja selliste "keskustega" on võimalik tõhusamalt piirata viiruse välja lekkimist. Sarnaste "keskuste" ehitamist kaaluvad veel mitmed riigid, nagu näiteks Uus-Meremaa".
Toimetas Karol Kallas