USA terviseamet CDC soovitab kiire koroonaviiruse levikuga piirkondades siseruumides maske kanda ka täielikult vaktsineeritud isikutel, kirjutab NBC. Adekvaatset statistikat selle kohta, kui paljud vaktsineeritud võivad nakatuda ja seejärel potentsiaalselt ka terveid inimesi nakatada, on keeruline leida aga nii USAs kui Eestis.
Ameti juhi Rochelle Walensky sõnul on hiljutised uuringud näidanud, et juhul, kui vaktsineeritud isik nakatub, kannab ta kehas sama palju viirust, kui vaktsineerimata inimene. Sellest järeldub tema sõnul omakorda, et säärased isikud võivad ka teisi nakatada. Samas on Walensky sõnul vaktsineeritud inimeste nakatumine "haruldane".
Walensky sõnade peale asusid uuesti maske kandma ka Valge Maja töötajad ning president Joe Biden. Valge Maja jaoks on tegu muuhulgas kommunikatsiooniprobleemiga – nimelt pole selge, kuidas peaks vaktsineeritute aina sagedasemat nakatumist avalikkusele esitama. Administratsioonil on olnud mure, et maskide uuesti päevakorda toomine võib vähendada inimeste soovi end vaktsineerida, kuna jääb mulje, et sellest pole kasu.
Infot keeruline tõlgendada
Segadus ja infomüra valitseb endiselt selle osas, kui tõenäoline siis ikkagi on, et vaktsineeritud inimene koroonasse nakatub. Harvardi immunoloog Sarah Fortune leidis NBCle 22. juulil antud intervjuus, et siin võib rolli mängida ka see, kui paljude vaktsineerimata ja seetõttu potentsiaalselt haigestunud isikutega vaktsineeritu kokku puutub. "Üks faktor on see, kui palju viirust proovib "sisse saada", ja seda mõjutab piirkonna vaktsineerituse tase. Loeb see, kui suure koguse viirusega sa kokku puutud," märkis ta.
23. juulil avaldatud Iisraeli andmete kohaselt on Pfizeri vaktsiin Delta-tüve suhtes nakatumise vältimiseks vaid 39% osas efektiivne. Samas annab see 88% kaitse haiglasse sattumise ja 91% kaitse tõsise haiguse vastu. Kaks nädalat varem hinnati Iisraeli võimude poolt Pfizeri efektiivsuseks veel 64%, Ühendkuningriigis määrati sama vaktsiini efektiivsuseks aga 88%.
USA Kaiser Family Foundation koondatud andmete põhjal on nendes osariikides, mis vastavaid andmeid koguvad, kõige suurem vaktsineeritute osakaal uute nakatumiste hulgas Arizonas, kus näitaja küündib 5,9%-ni, madalaim on näitaja aga Connecticutis ja New Jerseys, kus see on vaid 0,2%. Mis sellise pea 30-kordse erinevuse taga on, pole selge. Lisaks tuleb märkida, et säärane protsent üksinda ei ole eriti informatiivne, kuna teada pole, kui paljusid vaktsineerituid vs mittevaktsineerituid testiti.
Ekstreemse juhuna võib välja tuua hiljuti Massachusettsis aset leidnud nakatumiskolde, kus pea kolmveerand 934 nakatunust olid topeltvaktsineeritud. Pole aga võimalik öelda, kuivõrd representatiivse juhtumiga on tegemist.
Ars Technica andmetel levib viirus praegu kõige kiiremini nendes USA osariikides, kus vaktsineerimise tase on keskmisest madalam. Iga viies nakatumine toimub hetkel Floridas. Ühe madalaima vaktsineerituse tasemega osariik Louisiana (37% topeltvaktsineerituid) juhib ka nakatumiste vallas – osariigis on 100 000 elaniku kohta päevas 89 uut nakatumisjuhtu. Ei Florida ega Louisiana andmeid pole Kaiser Family Foundationi uuringus.
Keeruline on tõlgendada ka Eesti Terviseameti poolt väljastatavat infot. Täna teatas amet, et viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5788 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 225 ehk 3,9% testide koguarvust. Uutest nakatunutest 171 inimest ehk 76% olid vaktsineerimata. Infot selle kohta, kui suur oli vaktsineeritute osakaal testitute hulgas, amet aga ei esitanud. Samas on informatiivsem Terviseameti poolt edastatud info, et praegu haiglaravil olevast 47 inimesest on viis ehk veidi üle 10% vaktsineeritud.
Toimetas Jaanus Vogelberg