Ameerika Ühendriikide justiitsminister Merrick Garland ja EPA juht Michael Regan pressikonverentsil 5.05.2022. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi juurde asutati Keskkonnaõigluse Amet, mis hakkab ettevõtetelt keskkonna kahjustamise eest raha kokku korjama ja seda erinevas vormis värvilistele ja vaestele inimestele laiali jagama.

Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus arvab, et värviliste, põlisrahvaste ja vaeste inimeste kogukonnad kannatavad keskkonnareostuse käes kõige enam. Keskkonnaõigluse amet (Office of Environmental Justice) hakkab saastajate kohtu ette viimise nimel tegema koostööd teiste valitsusagentuuridega ja oma tegevuses keskendutakse eelkõige kogukondadele, mis kannatavad keskkonnareostuse käes kõige enam, vahendab Government Executive.

Koos uue ameti avamisega tutvustasid justiitsminister Merrick Garland ja Keskkonnakaitse ameti (Environmental Protection Agency; EPA) juht Michael Regan keskkonnaõigluse strateegiat.

"Kuigi meie keskkonnaseaduste rikkumine võib aset leida kõikjal, kannavad enamasti kõige suuremat keskkonnakuritegude, saastamise ja kliimamuutuste koormat värvilised- (communities of color), põlisrahvaste- ning madala sissetulekuga inimeste kogukonnad," põhjendas Garland strateegia vajalikkust pressikonverentsil

Uus keskkonnaõigluse strateegia kohustab justiitsministeeriumi suhtuma valdkonna probleemidesse "jõuliselt ja läbipaistvalt, tagama keskonnaõigluse kehtestamise kõigi ministeeriumi käsutuses olevate õiguslike vahenditega, tehes sealjuures koostööd EPA ja teiste föderaalametitega ning samal ajal suheldes kogukondadega, mida vastavad föderaalseaduste rikkumised kõige enam puudutavad."

Keskkonnaõigluse ametit hakkab juhtima Cynthia Ferguson, kes seni töötas justiitsministeeriumi keskkonna- ja loodusressursside osakonna juristina. Ferguson on Garlandi sõnul tegelenud keskkonnaõiglusesse puutuvate kaasustega rohkem kui kakskümmend aastat. 

Regani sõnul rakenduvad keskkonnaõigluse jõustamise mehhanismidena täiendavad keskkonnaprojektid. Selliste projektide käigus saavad keskkonnaseaduste rikkujad karistusena rahastada kohalikke algatusi, nagu näiteks maksta kinni mõne kooli õhupuhastuslahendused. EPA juhi sõnul on tegemist tööriistadega, mis tagavad keskkonna kahjustamise poolt puudutatud kogukondadele käegakatsutava tervisekasu.   

Toimetas Karol Kallas