Septembri alguses kutsuti EELK vaimulikke osalema konverentsil "Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides", mille korraldab Eesti Seksuaaltervise Liit koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Vahepeal on antud täiendavat informatsiooni mõnede ettekannete kohta, kus soovitatakse muuhulgas erootika- ja naudinguvaenulikul kristlusel puberteedist välja kasvada, kui see tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda. Ühtlasi ei puudu konverentsilt ka "traditsioonilised" LGBT teemad, vahendab portaal Meie Kirik.
Näiteks leitakse ühes ettekandes, et praegune kristlik seksuaaleetika ei ole pööranud piisavalt tähelepanu seksuaalse mitmekesisuse küsimustele ning trans- ja intersoolistele. Teises ettekandes, mis keskendub seksuaalsele ihale kristluses, toonitatakse "hädavajalikkust elada seksuaalselt õiglasemalt siin ja praegu". Veel ühes ettekandes, mis kannab väljakutsuvat pealkirja "Peenistest paradiisis", soovitatakse hedonofoobsel ehk naudinguvaenulikul kristlusel, kui see tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda, puberteedist välja kasvada.
Ettekandes "Seksuaalne mitmekesisus ja seksuaalsed õigused. Väljakutse kristlikule seksuaaleetikale" väidab Islandi ülikooli teoloogia-usuteaduskonna teoloogilise eetika professor Sólveig Anna Bóasdóttir nimelt järgmist:
"Liikudes 21. sajandi kolmandale kümnendile, pärinevad mõned kristliku seksuaalse eetika kõige olulisemad väljakutsed väljaspool teoloogiat ja kristlikku eetikat. LGBTI teadmistele ja aktivismile tuginevad erinevad ühiskondlikud liikumised on pööranud tähelepanu seksuaalsele mitmekesisusele ning heteroseksismi ja heteronormatiivsusega seotud püsivatele probleemidele. Üldiselt ei ole praegune kristlik seksuaaleetika pööranud piisavalt tähelepanu seksuaalse mitmekesisuse küsimustele ning trans- ja intersoolistele. Oma loengus keskendun mõnede 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse sotsiaalse õigluse liikumiste eetilisele panusele. Need liikumised tuginevad LGBTI teadmistele ja aktivismile, millel on olnud keskne roll tähelepanu juhtimisel seksuaalsele mitmekesisusele. Keskendun seksuaalse mitmekesisuse ja seksuaalõiguste mõiste vahelisele seosele."
Suurbritannia Exeteri ülikooli konstruktiivsete teoloogiate vanemlektor ja Exeteri eetika- ja praktilise teoloogia keskuse direktor Susannah Cornwall (PhD) aga tutvustab oma ettekannet "Keha ja seksuaalne iha kristluses" järgmiselt:
"Kristlust ja seksuaalsust ei tajuta kui head tervikut, vaid pigem seostatakse seda sageli kas homofoobia, seksuaalsete repressioonidega või hiljuti ka seksuaalse väärkohtlemise skandaalidega. Selles ettekandes uurin kristluse pühendumust kehadele ja inimeseks kehastumisele kogu selle ajaloo vältel ning mõnda teoloogiat, mis on erost (seksuaalset iha) ja vabadust tähtsal kohal hoidnud. Arutlen eshatoloogia kristliku õpetuse – "aegade lõpu" üle – ja näitan, et see ei tähenda kehade ja seksuaalsuse eitamist, vaid hädavajalikkust elada seksuaalselt õiglasemalt siin ja praegu."
Ettekandes "Peenistest paradiisis" sedastab aga Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo (PhD):
"Ameerika gay-teoloog Bob Goss on kristlikku vagadust irooniliselt nimetanud peenise lõtvununa hoidmise askeesiks, John Portmann selle monastilisi traditsioone aga sperma paradiisi jaoks konserveerimise praktikaiks. Lisaks on Merlin Stone sarkastiliselt nentinud, et kui tänapäeva religiooniuurijad nimetavad vanimaid, seksuaalset laadi riitusi sisaldanud religioone üleolevalt viljakuskultusteks, siis ehk kunagi tulevikus nimetatakse tänapäeva religioone impotentsuskultusteks – neis sügavalt juurdunud eroto- ja hedonofoobia tõttu. Osutan oma ettekandes, et kui kristlus tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda, siis on sel viimane aeg puberteedist välja kasvada ja õppida inimlikku seksuaalsust jumaliku ilmutuse ühe asupaigana nägema."
Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul uuritakse konverentsil seksuaalsust religioonis ja religiooni seksuaalsuses ning proovitakse läbi dialoogi teadmisi suurendada, sildu ehitada ja ühisosa leida.
Konverents toimub 11. oktoobril Tartu Ülikooli peahoones. Osavõtumaks on 78 eurot.
Toimetas Martin Vaher