Taanis läbi viidud uuringust selgub, et 4,2 protsenti Pfizeri toodetud Covidi süstiainete partiidest võisid põhjustada 71 protsenti võimalikest kõrvalnähtudest.
Teadusajakirjas European Journal of Clinical Investigation (Kliiniliste uurimistegevuse Euroopa ajakiri) 30. märtsil avaldatud uuring kannab pealkirja "Partiist sõltuv BNT162b2 mRNA COVID-19 vaktsiini turvalisus". Uuringus avaldatud andmed tõstatavad tõsiseid küsimusi Pfizeri Covidi süstiaine kvaliteedi ühtluse suhtes erinevate partiide lõikes, vahendab The Epoch Times.
Taani teadlased kõrvutasid võimalike kõrvalnähtude määra (suspected adverse events; SAEs) erinevate Pfizer-BioNTech BNT162b2 süstiaine partiidega, mida süstiti Taani inimestele ajavahemikus 2020. aasta 27. detsembrist kuni 2022. aasta 11. jaanuarini.
3,7 miljonile taanlastele tehti selles ajavahemikus ümmarguselt 7,8 miljonit Pfizeri ainega süsti, mis jaotusid 52 erinevasse partiisse.
13 635 inimese puhul registreeriti 43 496 võimalikku süsti kõrvalnähtu (SAEd), mis teeb inimese kohta keskmiselt 3,19 kõrvalnähu juhtumit.
"Ootamatusena me tuvastasime, et SAE määrad 1000 doosi kohta varieerusid vaktsiinipartiides märkimisväärselt," kirutavad teadlased uuringus.
Teadlased märgivad, et nende avastus oli "ootamatu", kuna Euroopa Liidus peaks nii vaktsiinide viaalide kui partiide ühtlust ja kvaliteeti valvatama kõige rangemate võimalike meetmega.
Uuringus selgus, et 71 protsenti võimalikest kõrvalnähtudest kaasnesid vaid 4,2 protsendi vaktsinidoosidega. 27 protsenti neist kõrvalnähtudest olid tõsised ja 47 protsenti lõppesid surmaga.
Tõsised SAEd tähendavad haiglaravi, elu ohustavaid terviseprobleeme või alatist invaliidsust.
Maailmakuulsa südamearsti dr Peter McCulloughi sõnul on tegemist äärmiselt tõsise teabega. "Teadustöö tulemused osutavad, et Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähud on suuremal osal juhtudest tõepoolest tingitud tootest endast, mitte patsiendi tervislikust olukorrast," jätkas ta.
Uuringu autorite sõnul pole andmed siiski lõplikud ja lähemalt uurima peab otse nii vaktsiinide koostist kui süstide ja kõrvalnähtude seoseid.
Asjaolu, et erinevates viaalides olevate süstiainete koostis on erinev, on tuvastatud ka teistes uuringutes.
Vaktsiini kvaliteedile mõjuvad mitmed asjaolud, alates tootmisest kuni ladustamise, transpordi ja kliinilise käitlemiseni.
Uuringu autorite sõnul on uuringu suurimaks piiranguks asjaolu, et Taani Meditsiiniagentuuri poolt hallatav SAE on passiivne jälgimissüsteem – inimesed esitavad andmeid omal soovil – ja sarnane Ameerika Ühendriikide VAERSile. Ehk tegemist võib olla ebapiisavate andmetega.
Toimetas Karol Kallas