Prantsusmaa rahvusassamblee tellitud uuringust selgub, et alžeerlased, marokolased ja tuneeslased moodustavad 75 protsenti riiki tunginud "saatjata alaealistest" ning suur osa neist võivad tegelikult olla täisealised.
Kolmest nimetatud rahvusest moodustavad suurima osa "saatjata alaealistest", ligi 50 protsenti, alžeerlased, vahendab uudisteportaal ReMix.
Uuringus kirjeldavad prokurörid Rémy Heitz ja Aude Groualle, kuidas suur hulk täisealisi sisserändajaid kasutavad ära 1945. aastal vastu võetud seadust, mis tagab alaealistele sisserändajatele suurema kaitse ning esinevad alaealistena.
Pariisi prokuröri amet viis 2019. aastal läbi katse, milles vaadeldi 154 sisserändajat, kes formaalselt olid kirjas alaealistena, kuid kellest arstliku läbivaatuse tulemusel 141 osutusid täisealisteks. Vaadeldud sisserändajatest moodustas see 91,6 protsenti.
Pariisi linnastu turvaülem Valérie Martineau järeldab eksperimendist, et vähemalt pooled Pariisis elavatest sisserändajatest, kes esitlevad ennast 16 või 17 aastaste alaealistena, on vähemalt 18 aasta vanused. Tema sõnul valetavad sisserändajad nii oma vanuse kui identiteedi kohta eesmärgiga kasutada ära alaealiste kohtusüsteemi leebust. Eksperimendi järele hinnates oli Pariisi piirkonnas 2020. aastal selliseid inimesi vähemalt 2500.
Sisserändajate enda nooremaks valetamine pole ainult Prantsusmaa mure. Belgias läbi viidud uuringus leiti, et 73 protsenti alaealisi sisserändajaid on tegelikult täiskasvanud.
Rootsis on numbrid veelgi jõhkramad ja sealsetest terviseametnike poolt üle vaadatud "lapssisserändajatest" on 18 aasta vanused või vanemad 84 protsenti.
Saksamaa Münsteri Kohtumeditsiini Instituudi poolt läbi viidud uuring näitab, et suur hulk niinimetatud alaealisi sisserändajaid valetab oma ea kohta. Kliiniku kohtumeditsiini eksperdid vaatlesid kohtute nõudmisel 600 väidetavalt alaealist sisserändajat ja leidsid, et ümmarguselt 40 protsenti neist olid ilmselgelt vähemalt 18 aasta vanused või vanemad.
Toimetas Karol Kallas