Lapseootel naiste tarbitav fluoriidisisaldusega vesi võib põhjustada lastel sotsiaalseid, emotsionaalseid ja käitumishäireid.
Ameerika Ühendriikide Lõuna-California Ülikooli Kecki Meditsiinikooli (Keck School of Medicine of USC) teadlased uurisid raseduse ajal tarbitud fluoriidi ja laste käitumis- ning vaimuhäireid.
Uuringus osales 229 ema-lapse paari ja uuringu ajal jälgiti emade tarbitud fluoriidikoguseid ning võrreldi seda lapse käitumisega kolmandal eluaastal. Tuvastati, et kui suurendada liitris vees fluoriidi hulka 0,68 milligrammi võrra, kasvatab see ligi kaks korda võimalust, et lapsel tekivad neuroloogilised käitumishäired, mis vastavad kliinilise diagnoosile või on selle lähedal, vahendab USC Kecki Meditsiinikooli uudistekanal.
Ameerika Ühendriikides tarbib ligi kolm neljandikku elanikkonnast fluoriidisisaldusega vett. Fluoriidi hakati veevõrku sisestama 1945. aastal eesmärgiga parandada inimeste hammaste tervist. Teadusajakirjas JAMA Network Open avaldatud uuringust selgub, et loote kokkupuude fluoriidiga, mis on inimese aju ja närvisüsteemi arengus eriti oluline aeg, võib teda kahjustada.
Emade ja laste uuring kattub loomade peal tehtud katsetega, mis näitavad, et fluoriid väärab närvisüsteemi arengu.
Kanadas, Mehhikos ja mitmes teises riigis läbi viidud uuringud osutavad, et raseduse ajal fluoriidi tarbimine vähendab varases lapseeas IQ-d.
Autorite sõnul puutusid uuringus osalenud lapseootel naised kokku "suhteliselt madalate fluoriiditasemetega".
Lisaks tõdeti uuringus, et lapseootel naiste tarbitud fluoriidikogus ja laste käitumishäired olid korrelatsioonis. Rohkem fluoriidi tähendas sagedasemaid probleeme emotsionaalse äkilisusega, esines rohkem somaatilisi probleeme (nagu pea- ja kõhuvalud), ängi ning autismiga seotud nähte.
Kuigi emaüsas lastele fluoriid mingit kasu kaasa ei too ja mitmed Põhja-Ameerika teadusuuringud näitavad, et selle tarbimine tähendab laste jaoks märkimisväärseid riske, pole võimuorganite poolt fluoriidiga joogivee tempimise osas mingeid muudatusi seni kavas.
Teadlased lisavad, et ellu tuleb viia lisaks suuremahulised ja mitmekesised uuringud, mis selgitaks välja fluoriidi mõju mitterasedale Ameerika Ühendriikide elanikkonnale.
Tartu Ülikooli teadlased panid 2008. aastal toime Eesti veevärkide fluoriidisisalduse uuringu. Eesti kõik põhjaveekihid on suhteliselt fluoriidirikkad. Uuritud 709 veevärgi vee fluoriidisisaldus kõikus suurtes piirides: 0,05 kuni 6,95 milligrammi liitri kohta ja keskmine määr jäi 0,83±0,78 mg/l. Aastate jooksul on olukord joogivee fluoriidisisaldusega Eestis märkimisväärselt paranenud. Kõige fluoriidirikkam joogivesi on Lääne- ja Kesk-Eestis ning kõige vähem leidub fluoriidi pinnaveest saadud joogivees.
Euroopa Liidu ettekirjutuste kohaselt võib joogivees olla kuni 1,5 milligrammi fluoriidi.
Väidet, nagu fluoriid oleks närvimürk, on aastakümneid peetud üheks naeruväärsemaks vandenõuteooriaks. Teema on olnud ühe Eesti tuntuma vandenõuteoreetikuks tituleeritud autori Jüri Lina keskne jutupunkt.
Toimetas Karol Kallas