Kliimateadlased on rohelise revolutsiooni läbiviimiseks mõelnud välja Maa "süsteemi" üheksa taluvuspiiri. 13. septembril üllitati Maa "taluvuspiiride raamistiku uuendus", milles leitakse, et kuuest neist on inimesed astunud üle määral, millega seatakse küsimuse alla tsivilisatsiooni kestmisvõime.
Eelretsenseeritud teadusajakirjas Science Advances (Teaduse edusammud) ilmunud 29 autori koostatud uuring kannab nime "Maa on ületanud kuus üheksast planeedi taluvuspiirist" (Earth beyond six of nine planetary boundaries).
Maa "taluvuspiirid" mõtles 2009. aastal koos 24-liikmelise teadlastemeeskonnaga välja Rootsi jätkusuutlikkuse teadlane Johan Rockström. Science kirjeldab Maa "taluvuspiire" järgnevalt:
"Planeedi taluvuspiiri kontseptsioon võeti kasutusele 2009. aastal ja selle eesmärgiks on keskkonna piirangute väljaselgitamine, mille piires on inimkonnal ohutu tegutseda. See lähenemine on ennast tõestanud ülemaailmsete jätkusuutlikkuse poliitikate arendamise juures."
Planeedi üheksa taluvuspiiri on:
- kliimamuutused (süsihappegaas ja kiirgusjõud),
- uued üksused (tähendavad plastikuid, diklorodifenüültrikloroetaani (DDT) ja "igavesi kemikaale" nagu perfluoroalküül- ja polüfluoroalküülained (PFASid)),
- stratosfääri osooni ammendumine,
- atmosfääri aerosoolidega koormamine,
- ookeani hapestumine,
- biogeokeemilised voolud (joonisel on selle all osutatud fosforile ja lämmastikule),
- magevee muutused ("sinine" ja "roheline" vesi),
- maa(pinna) süsteemide muutused,
- biosfääri terviklikkus (jagatud talituslikuks ja geneetiliseks)
Kõigi planeedi Maa üheksa taluvuspiiri kontrollitavate muutujate praegune olukord. Roheline tähendab piiri, mille raames on inimkonnal turvaline tegutseda. Kollasest värvist algab taluvuspiiride ületamine ja tumelillad värvid osutavad teadlaste väitel väga ohtlikule olukorrale. Graafik: Science Advances; Katherine Richardson et al
Teadlased selgitavad osutatud graafikut:
"Kuus üheksast taluvuspiirist on ületatud. Lisaks on planeedi taluvuspiirini jõudmas ookeanide hapestumine. Roheline ala on turvaline tegutsemispiirkond (alla taluvuspiiri). Kollasest punaseni näitab suurenenud ohtudega tsooni. Lilla osutab väga ohtlikele arengutele, mille käigus jääaegade vahelise Maa süsteemi tingimustest on suure kindlusega väga suurel määral üle astutud. Kontrollitud muutujate väärtused on normikohastatud viisil, et algus tähendab holotseeni keskmisi [st tööstusrevolutsiooni eelse, ca 10 000 aasta pikkuse aja] tingimusi. Planeedi taluvuspiir (punktiirjoonega ring) on kõigis taluvuspiirides sama raadiusega (välja arvatud kiilud, mis esindavad rohelist (taimede poolt kasutatud vesi) ja sinist (maapinna- ja põhjavett) vett). Kiilude pikkuste mõõtkava on välja arvutatud logritmiliselt. Uute üksuste ja geneetilise mitmekesisuse biosfääri terviklikkuse taluvuspiiride kiilude ülemised ääred on hägustatud, kas põhjusel, et suuremate ohtude ülemine piir pole veel kvantitatiivselt määratletud (uued üksused) või põhjusel, et hetke väärtused on teada suure ebakindlusega (geneetilise mitmekesisuse kadumine). Kuid mõlemad on väga suurel määral väljaspool turvalist tegevuspiiri. Nende taluvuspiiride rikkumine näitab, kuidas inimkond on ennenägematul määral häirinud Maa süsteemi, kuid nende kõigiga kaasnevad suured teaduslikud ebakindlused."
Lühemalt kokku võttes kinnitavad teadlased Maa taluvuspiiride raamistiku uuenduse juures, et nad päris täpselt ei ole kindlad, millest nad räägivad, kuid kindel on see, et olukord "Maa süsteemiga" on väga halb ja süüdi on inimesed.
Uuringu sissejuhatuses kirjutavad teadlased:
"Käesolevas planeedi taluvuspiiride raamistiku uuenduses leitakse, et kuus üheksast taluvuspiirist on ületatud, mis lubab eeldada, et Maa on tublisti ületanud tegevusruumi, milles inimkonnal on turvaline tegutseda. Kohe on ületamisel ookeanide hapestumise taluvuspiir. Aerosoolide koormus atmosfääris ületab taluvuspiiri piirkonniti. Stratosfääri osooni määr on pisut paranenud. Taluvuspiiride ületamise määr on suurenenud kõigis taluvuspiirides, mille osas on rikkumised tuvastatud ka varem. Kuna esmane tootmine (primary production; põllumajandus, metsandus, fossiilkütused jne) mõjutab Maa süsteemi biosfääri talitlusi, siis on inimeste poolne esmase kogutootmise omastamine võetud kasutusele talitusliku biosfääri terviklikkuse kontrollitud muutujana. Ka see taluvuspiir on ületatud. Maa süsteemi kliima ja maa(pinna kasutamise) süsteemide taluvuspiiride rikkumise erinevatel tasemetel mudeldamine annab ettekujutuse, kuidas inimtegevuse mõju Maa süsteemile tuleb vaadelda süsteemses kaastekstis."
Maa taluvuspiiride raamistiku uuenduse eestvedaja Katherine Richardson, kes on Kopenhaageni Ülikooli Maa süsteemide teadlane, võrdleb populaarteaduslikule, ideoloogiliselt äärmiselt progressistlikule, ajakirjale Scientific American antud kommentaaris kliimateadlaste välja mõeldud Maa "taluvuspiire" inimeste vererõhuga. "Kui inimese vererõhk ületab 120 ja 80, siis see ei tähenda, et inimest tabab tingimata südameseisak, kuid see suurendab selle ohtu, mistõttu tehakse kõik vererõhu alla saamiseks."
Alates väljamõtlemise algusest 2009. aastal on Maa taluvuspiiridele tehtud teadlaste poolt kaks uuendust (käesolev on teine). Käesoleva uuringu puhul tuuakse teadlaste poolt välja, et tegemist on esimese korraga, kui kõigile üheksale taluvuspiirile on antud numbrilised väärtused.
Samuti osutatakse, et kõik taluvuspiirid on omavahel seotud: maa kasutamise muutused mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, süsihappegaas väidetavalt ookeanide hapestumist ja nii edasi. Normaalseks peavad kliimateadlased Maa süsteemide seisukorda, milline see oli väidetavalt enne tööstusrevolutsiooni, mis tähendab muuhulgas aega, kui Gröönimaal kasvatati otra ja vohasid metsad.
Uuringut kommenteerides tunnistavad teadlased, et võrreldes eelviimase taluvuspiiride uuendusega on seekordses taluvuspiiride uuenduses ületatud magevee kategooria, kuna enne vaadati ainult "sinist vett", millele käesolevas uuringus on lisatud "roheline vesi". Ehk nimetatud taluvuspiirile lisati uus mõõdik, mis tunnistas Maa väidetava olukorra varasemast halvemaks.
Maa "taluvuspiirid" on vaieldavad
Maa atmosfäärist moodustab lämmastik üle 78 protsendi ehk seda on Maa atmosfääris 4000 triljonit tonni. Inimkond toodab aastas keskmiselt 40 miljonit tonni lämmastikku ja -ühendeid, ehk kogu atmosfääri lämmastiku kogusest 0.000001 protsenti.
Süsihappegaasi – taluvuspiiride kaastekstis kliimamuutuseid – on Maa atmosfääris 0,04 protsenti ehk mõningate andmete kohaselt 2,1 triljonit tonni. Inimtsivilisatsioon(id) paiskas(id) 2022. aastal atmosfääri ligikaudu 40 miljardit tonni süsihappegaasi. Inimeste osa Maa atmosfääri 0,04 protsendisest süsihappegaasist on ligikaudu kaks protsenti. "Kliimahädaolukorra" kriitikute sõnul on süsihappegaas elugaas ja Maa on viimastel aastakümnetel muutunud märgatavalt rohelisemaks ehk Maal on rohkem süsihappegaasi tarbivaid erinevaid taimi.
Toimetas Karol Kallas