Uus-Meremaa valitsuses on valminud kava maksustada veiste ja lammaste kõhugaasid ning uriin, mis poliitikute hinnangul peaks aitama piirata kliimamuutusi.
Uus-Meremaa kavatseb jõuda null-heitmeteni 2050. aastaks ja säherdune koduloomade kõhugaaside ning pissi maksustamise kava on maailmas esimene, vahendab Euronews.
Põllumehed pole sellise kavaga üldse rahul, aga valitsus soovitab neil küsida oma kliimasõbralike toodete eest rohkem raha.
Valitsuse kava kohaselt hakkaksid loomakasvatajad maksma pissi-, röhitsuste- ja peerumaksu alates 2025. aastast. Kui suur on kõnealune maks, alles arutatakse.
Uus-Meremaa vasakäärmuslasest peaministri Jacinda Ardeni sõnul kasutatakse kogutud loomade peeru- ja pissimaksuraha põllumajandussektori toetamiseks ning uute tehnoloogiate arenduse rahastamiseks. Ardeni sõnul annab maks Uus-Meremaa suurimale eksporditööstusele "konkurentsieelise".
Riigi põllumajandusministri Damien O'Connori sõnul on loomade peerumaks Uus-Meremaa põllumeestele "vaimustav võimalus". "Olles põllumajandussektori heitmete piiramises maailmas esirinnas, on see kasulik nii keskkonnale kui meie majandusele," lisas O'Connor.
Väidetavalt paiskab põllumajandus atmosfääri poole Uus-Meremaa kasvuhoonegaasidest.
Riigis elab viis miljonit inimest, ümmarguselt kümme miljonit liha- ja piimaveist ning 25 miljonit lammast.
Loomadele pannakse süüks, et nad eritavad röhitsedes ja peeretades suurel hulgal eriti ohtliku kasvuhoonegaasi metaani ning pissides naerugaasi.
Talunike suurima esindusorganisatsiooni Federated Farmers (talunike liit) sõnul "rebib [peerumaksukava] väikelinnade Uus-Meremaalt sisikonna seest välja" ja karjamaad asenduvad puupõldudega.
Looduskaitsjad, nagu näiteks Greenpeace, leiavad samas, et valitsuse kava pole kliima päästmiseks piisavalt agressiivne.
Veiste ja lammaste peeru-, röhitsuste- ning pissimaksukava saab lõpliku kuju 2023. aastal.
Toimetas Karol Kallas