Harvardi Ülikoolis läbi viidud uuring näitab, et lääneriikide "väärteabe" asjatundjad usuvad eelkõige sotsialismi.
Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli avalikku haldust ja haldusjuhtiumist õpetav Kennedy School annab välja teadusajakirja Misinformation Review (Väärteabe toimetised). 2023. aasta juuli lõpus avaldati osutatud väljaandes uuring, mis kannab pealkirja "Ekspertide väärteabe nägemuste uuring: määratlused, determinandid, lahendused ja valdkonna tulevik".
Viiest teadlases koosnev rahvusvaheline meeskond selgitab uuringut:
"Me küsitlesime 150 väärteabe teadlasest eksperti ja tuvastasime ekspertide üksmeele valdkonnad. Eksperdid määratlevad väärteavet vale ja eksitava teabena. Samas vaated lahknesid selles osas, kui oluline on selle juures tahtlus ja mis asi on väärteave täpsemalt. Kõige levinum põhjus, miks inimesed usuvad ja jagavad väärteavet, on erapoolikus. Hariduse puudus oli üks kõige vähem menukam põhjus. Eksperdid olid lootusrikkad, et sekkumine on tõhus väärteabe vastane lahendus ja toetasid süsteemi tasandil, nagu seda on platvormide ülesehituse ja algoritmide muutused, väärteabe vastast tegevust. Väärteabe valdkonna arengute osas tõdeti kõige enam, et vaja on koguda rohkem andmeid väljaspool Ameerika Ühendriike."
Teadlased jätkavad:
"Käesolevas artiklis me ei ürita väärteavet lõplikult lahti seletada, vaid me pigem dokumenteerime, kuidas valdkonna eksperdid [väärteabe] käsitlusviisi selgitavad, mis kokkuvõttes peaks aitama väärteabe valdkonna praktikutel ja teadlastel kujundada välja tõhusad tegutsemislahendused. Asjatundjad nõustuvad, et väärteave ei koosne ainuüksi valedest, vaid ka eksitavast teabest (Søe, 2021). Selline väide on vastuolus suurema osa väärteabe eksperimentaaluuringutega, mis keskenduvad peamiselt faktikontrollijate poolt valeks määratletud uudistele (Pennycook & Rand, 2022). Teadlased võivad sel põhjusel soovida laiendada oma võrke ja kaasata rohkem eksitavat teavet ja varjatumaid väärteabe vorme, nagu seda on näiteks kallutatud ja erapoolikud uudised. Suurem osa uuringus küsitletud ekspertidest nõustus samuti, et pseudoteadus ja vandenõuteooriad kujutavad endast väärteabe vorme. Samas satiirilised ja paroodiauudised seda ei ole. Uuringu tulemused võivad aidata tuleviku uuringutel langetada otsuseid, mida tuleb väärteabe kategoorias hõlmata, nagu näiteks mõned minevikus tehtud uuringud on käsitlenud satiirilisi ja paroodiauudiste võrgulehekülgi (Cordonier & Brest, 2021)."
Uuringu küsimused:
- Kuidas eksperdid selgitavad väärteavet?
- Mida eksperdid arvavad hetkel toimuvatest väärteabe, sotsiaalmeedia ja kõlakambrite teemalistest aruteludest?
- Miks ekspertide hinnangul inimesed jagavad väärteavet?
- Mida asjatundjad arvavad väärteabe vastaste sekkumiste tõhususe kohta?
- Kuidas ekspertide sõnul saaks väärteabe uuringuid parendada?
Essee kokkuvõte
- Küsitletud ekspertide sõnul on väärteave vale ja eksitav teave. Nende sõnul on nii ebateadus kui vandenõuteooriad väärteave, samas satiirilised uudised seda ei ole. Erinevate valdkondade ja meetodite asjatundjad jäid lahkarvamusele, kui oluline on väärteabe juures tahtlus ning kas propaganda, võrgutavad pealkirjad ja äärmiselt erapoolikud uudised on väärteave.
- Eksperdid nõustusid, et sotsiaalmeedia platvormid muudavad väärteabe probleemi hullemaks ja inimesed seisavad ilmavõrgus palju suuremal määral silmitsi vastuoluliste vaadetega kui reaalses maailmas. Politoloogid kahtlesid väites, et 2016. aasta presidendivalimiste tulemused määras ära väärteave. Psühholoogid samas seda ei teinud [väärteave mõjutas nende hinnangul tulemusi].
- Kõige levinumad selgitused põhjustele, miks inimesed usuvad väärteabesse ja seda jagavad, on erapoolikus, endateadmus, kinnituseelarvamus (confirmation bias), erapoolikusest ajendatud arutlused ja usaldamatus institutsioonide suhtes.
- Meie poolt küsitletud eksperdid nõustusid, et käesoleval hetkel kasutatavad väärteabe vastased sekkumised, nagu seda on meedia kirjaoskus ja tõigakontroll, oleksid tõhusad juhul kui need võetaks laialdaselt kasutusele. Asjatundjad pooldasid platvormide ülesehituse ja algoritmide muutmist, sisu suunamist, inimeste platvormidelt eemaldamist ja jõulisemaid seaduseid.
- Eksperdid leiavad lisaks ühel meelel, et tulevikus on oluline koguda rohkem andmeid väljaspool Ameerika Ühendriike, viia ellu valdkondadevahelisi uuringuid, uurida varjatumaid väärteabe vorme, vaadelda platvorme peale Facebooki ja Twitteri ning arendada välja paremaid teooriaid ja sekkumisi,
Uuringus (lk 15) kaardistati lisaks "väärteabe" asjatundjate poliitilised eelistused, ning üldjuhul on tegemist jõuliselt vasakpoolsete poliitiliste eelistustega seltskonnaga:
"[Väärteabe] eksperdid kaldusid poliitilisel skaalal jõuliselt vasakule [sulgudes on poliitilist ideoloogiat esindavate inimeste arv]: väga parempoolseid (0), üpris parempoolseid (0), kergelt paremale kalduvaid või mõõdukaid (7), mõõdukaid (15), kergelt vasakule kalduvaid (43), üpris vasakpoolseid (62), vasakäärmuslasi (21).
Väärteabe eksperdid esindavad väga laia valikut teadusharusid. Psühholooge oli küsitletud "väärteabe" asjatundjate seas 39, kommunikatsiooni- ja meediateadlaseid 32, politolooge 22, küberneetiliste sotsiaalteaduste uurijaid 17 (computational social sciences), arvutiteadlasi 9, sotsiolooge 8, filosoofe 5, muude teadusvaldkondade esindajaid 4, arstiteadlasi/muu valdkonna esindajaid 2, keeleteadlasi 2, ajaloolasi 1 ja füüsikuid 1.
Asjatundjad kasutavad väärteabe uurimiseks järgmiseid lahendusi: ilmavõrgu katsed (42), segameetodid (32), suurandmete analüüs (24), küsitlused (21), kvalitatiivsed meetodid (pole täpsustatud; 15), "põllu" peal tehtud katsed (4), ma ei tegele andmetega (4), matemaatiline mudeldamine ja simulatsioonid (3), muud (2), etnograafia (2) ning inimkatsed (1).
Kommentaatorid osutavad, et kui tegemist on ideoloogiliselt mõtlevate inimestega, siis ainult antud grupeeringu arvamustele ja hinnangutele toetudes võib olla keeruline määratleda, mis on tõde ja mis väärteave.
Uuringut rahastas osaliselt Euroopa Komisjon.
Toimetas Karol Kallas