Uusim Ameerika Ühendriikide ametkondade kogutud makroökonoomiline statistika maalib ametlike SKT kasvunumbrite taustal Ühendriikide elanikkonna toimetulekust sünge pildi.
Tavaliste ameeriklaste ainelise heaolul allakäigust annab kõige dramaatilisema pildi laenuvõlgade plahvatuslik kasv, mille laadset pole nähtud globaalse finantskriisi aegadest saati. Nii krediitkaardi kui autoliisingute tasumata jätmise määr on jõudnud tänaseks 2008.–2009. aasta krediidisulu (credit crunch) tasemele, tõustes autoliisingute puhul 2023. aasta 2 kvartaliks 7,3% piirimaile kõikidest USAs autode soetamiseks väljastatud laenudest.
Inflatsiooninäitaja jätkas sügisel kasvamist 0,6% võrra igakuise kasvukõveraga, viies USA ametliku elukalliduse tõusu üle 7%-ni aastas. Samas teavad majandusanalüütikud ka seda, et kui inflatsiooni kalkuleerimiseks kasutataks vana metoodikat, mis 90ndatel numbrite ilusamaks vuntsimise nimel kõrvale heideti, oleks ka USA iga-aastane inflatsiooninäitaja kahekordse protsendi juures nagu paljudes Euroopa riikides.
Ülaltoodud trendid muudavad ameerika elanikkonna vaesema otsa elustandardit oluliselt halvemuse poole. USA rahvaloenduse büroo andmetel tõusis täiustatud vaesuse näitaja alusel kokku arvestatud vaesuses elavate inimeste hulk 2022.–2023. a perioodil 4,6 protsendipunkti võrra, mille tõttu elab ametliku statistika kohaselt tänaseks vaesuses 12,4% USA elanikkonnast.
Vaesuse kiire kasvu kõige dramaatilisem väljendus peitub aga viletsuses elavate laste arvu kasvus, mille laadset pole kunagi varem täheldatud. Nimelt kasvas vaesuses elavate ameerika laste osakaal kõigest aastaga enam kui kaks korda, 5,4% pealt 12,4%ni.
Vaesuse plahvatusliku kasvu peamiste põhjustena on toodud koroonasulgude järelmõju, mis algselt kanaliseeris tasuta toetusraha inimeste pangakontodele, sulgedes samas tootmise. Toetusrahade ärakadumine kombineeritud langenud tootmisega on viinud enamike tarbekaupade ja teenuste seninägematu hinnakasvuni, mis on löömas kõige valusamalt ühiskonna kõige vaesemaid liikmeid.
Toimetas Adrian Bachmann