Oxfordi Ülikooli uuringust selgub, et üks mRNA vaktsiinidoos suurendab Covid-19sse nakatumist pea neli korda ja kaks Covid-19 vaktsiinidoosi tõstab haigestumise riski 44 protsenti.
Samuti suurendas esimene mRNA vaktsiinidoos ligi kaks korda riski sattuda haiglasse, mis tähendab rasket haigestumist, selgub Ühendkuningriigi Oxfordi Ülikooli teadlaste poolt teostatud ja teadusajakirjas The Lancet avaldatud eelretsenseeritud uuringust, mida vahendab kirjanik, teadus- ja majandusajakirjanik Alex Berenson.
Uuringus keskendutakse suure kehamassiindeksiga (ülekaalulisusega; BMI) inimeste vaktsineerimise tõhususele, kuid sellele lisatud andmed näitavad, et vaktsineeritud inimesi ähvardab Covid-19sse nakatumine rohkem kui vaktsineerimata inimesi.
Teadlased võrdlesid 1700 Inglismaa raviarsti (perearsti) patsientide andmebaasi riikliku Covid-19 immuniseerimise (vaktsineerimise), SARS-CoV-2 positiivsete testide, hospitaliseerimiste ja surmade andmebaasidega. Kokku oli teadlaste kasutada 9,1 miljoni inimese andmed.
Poliitikud ja rahvatervisetööstuse bürokraadid on lõputult korranud: "Vaktsineerimine aitab raske Covid-19 põdemise vastu."
Loosungit korrati näiteks 2021. aasta suvel, kui Ameerika Ühendriikide ülemarst (Surgeon General) Vivek Murthy rääkis ajakirjanikele, et 99,5 protsenti koroonaviiruse surmadest juhtub vaktsineerimata inimestega. Möödunud aasta 16. septembril ennustas Joe Biden, et vaktsineerimata inimesi ootab ees "ränkraske haiguse ja surma talv". Eesti koroonateaduse nõukoja endine juht Irja Lutsar väitis 2021. aasta 3. augustil, et "vaktsineeritutest nakatuvad vaid üksikud".
Eelretsenseeritud Ühendkuningriigi uuringus vaadeldi 2020. aasta 8. detsembrist – kui Ühendkuningriigis tehti esimene Covid-19 vaktsiinisüst – kuni 2021. aasta 17. novembrini 9,1 miljoni Inglismaa inimese terviseandmeid, kellest ligi 600 000 said Covid-19 nakkuse.
2021. aasta keskpaigaks oli selge, et täielikult (toona kahe doosiga) vaktsineeritud inimesi ootas ees suurem risk haigestuda Covid-19sse. Kui arvestada vanust, sugu ja teisi riskifaktoreid, siis vaktsiinide tõhusus oli nende tipu ajal (3–4 kuu jooksul peale vaktsineerimist) ainult kuskil 65 protsendi juures. Uuringu periood hõlmas Covidi Alfa ja Delta tüvede aega.
Kindlasti on 65-protsendine tõhusus parem kui mitte midagi, kuid see on palju väiksem number, mida Murthy ja teised rahvatervisetööstuse eksperdid tänaseni esitavad.
Lisaks võib see 65-protsendine tõhusus olla ka liialdatud, sest vaktsiinikatsetele avaldab mõju selline epidemioloogiline fenomen, mida kutsutakse "tervetest vaktsiinikasutajatest tingitud kallutatus" (healthy vaccine user bias). Lühemalt selgitades tähendab see, et ravimikatseid vanurite ja nõdra tervisega inimeste peal ei tehta ja katsete valimis on keskmisest parema tervise juures inimesed.
Samuti näitab uuringu andmestik, et peale esimest vaktsiinisüsti kasvas haigestumiste ja hospitaliseerimiste arv märkimisväärselt. Esimese vaktsiinidoosi saanud inimesed sattusid kolme nädala jooksul peale süsti ligi kaks korda suurema tõenäosusega haiglasse ja rohkem kui kaks korda suurema tõenäosusega said Covid-19 nakkuse.
Allolevas tabelis (lk 9) riskisuhte (odds ratios; OR) tulbas olevad numbrid, mis on üle ühe, kuulutavad kurja. Vaktsineeritud inimeste OR üle ühe näitab, et neid varitseb suurem risk haigusega kokku puutuda. Päris vaktsiinid nii ei toimi.
Ühe järeldusena võib osutada, et kui väidetavalt on rasvumine oluline Covid-19 põdemise riskifaktor, siis viidatud tabel näitab, et vaktsineeritud rasvunud inimeste riskisuhe on normaalkaalus inimeste omast madalam.
Samuti näitab tabel, et peale teist vaktsiinidoosi on peale kahte nädalat normaalkaalus inimeste risk haigestuda Covid-19sse 44 protsenti kõrgem kui vaktsineerimata inimesel. Seega vaktsiinide tõhusus on negatiivne; neist on rohkem kahju kui kasu.
Ainukese positiivse näitajana võib uuringust välja lugeda asjaolu, et peale kolmandat vaktsiinidoosi ähvardas inimesi haiglasse sattumine ja surm märksa vähem. Kuid sellegi tõdemuse juures tuleb panna tähele, et suurema osa vaadeldud inimeste kolmandast vaktsiinidoosist oli 17. novembriks, mis on uuringu lõpukuupäev, möödas ainult mõned kuud ja selle mõju polnud veel jõudnud kuhtuma hakata.
*Tekstis on parandatud viga, kus tabelis esitatud vaktsineerimisele järgnenud päevade arvu tõlgendati vaktsineeritute vanusena. Toimetus vabandab.
Toimetas Karol Kallas