Karl Lauterbach Foto: Scanpix

Koroonapiirangute ajal Saksamaa kõige prominentsemaks vaktsineerimise pooldajaks tõusnud tervisehoiuminister Karl Lauterbach on viimastel aegadel redigeerinud oma suhtumist vaktsiinidesse ning vaktsiinikahjustustesse. 

Alles 2021. aastal ühemõtteliselt vaktsiinide ohutust propageerinud Lauterbach kogus tuntust nii vaktsiinipooldajate kui vaktsiiniskeptikute hulgas, väites toona, et koroonaviiruse tõrjumiseks kiirkorras välja töötatud preparaadid on "kõrvaltoimetest vabad". 

Viimastel aegadel on Lauterbachi täht Saksa poliitikataevast kiirelt langenud. Mehe toetusnäitajad on kukkunud rekordmadalale ning muuhulgas on kerkinud esile skandaal, milles väljaanne Die Welt väidab, et Lauterbach võltsis 1997. aastal oma CV-d, eesmärgiga saada Tübingeni ülikooli alalise professori kohale. Muuhulgas on varemalt koroonateemadel ülimalt sõnakas olnud tervishoiuminister viroloogiliste küsimuste osas silmnähtavalt vaikinud. 

Intervjuus riigitelevisioonile ZDF leidis Lauterbach ennast väga ebamugavast positsioonist, olles sunnitud avalikult taganema varemalt esitatud väitest, nagu oleksid koroonavaktsiinid "kõrvaltoimete vabad". Lauterbachi uueks positsiooniks on, et eksisteerib "vaktsineerimise järgne sündroom", mis on "hämmeldust tekitav" ning et iga vaktsiinikahjustus on liiast. 

Lauterbach üritas teleintervjuus vabaneda vaktsiinide manustamise programmiga seotud vastutusest, väites, et tema ei olnud vastutav lepingute eest, mis vabastasid suured farmakoloogia kontsernid nende preparaatide põhjustatud tervisekahjude korvamisest. Muuhulgas väitis, et Lauterbach, et suurte ravimifirmade kasumid on "hiiglaslikud" ning et nendest kasumitest oleks tarvis luua erifond, mis aitab inimesi, kes on vaktsiinikahjustuste tõttu kannatanud. 

Vaatamata eelpool toodule ei taganenud Lauterbach massvaktsineerimise programmi õigustamisest, kasutades programmi suhtelise õnnestumise illustreerimiseks ametlikke vaktsiinikahjustuste näitajaid (1 kõrvaltoime 10 000st), mis registreerisid vaid murdosa vaktsineeritute tegelikest kahjudest. 

Toimetas Adrian Bachmann