Aastatagune koroonavaktsiini puudus on muutunud vaktsiiniuputuseks, vahendab ERR.
Huvi vaktsineerimise vastu on kõikjal vähenenud, ometi töötavad vaktsiinitootjad täistuuridel, kirjutab ERR. Eesti on saanud osa vaktsiine annetada, kuid soovijate leidmine on üha keerulisem.
"Nõudlust enam nii palju ei ole ja pakkumine on tublisti järgi tulnud," sõnas ERR-ile sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.
Vaktsiine tuleb Eestisse aga tänu eelostudele juurde. Juba praegu on terviseameti laos umbes 500 000 doosi, lisaks on tervishoiuteenuste osutajate ladudes 150 000 doosi. Käesoleval aastal peaks Eestisse saabuma veel 1,2 miljonit doosi ja järgmisel aastal 1,3 miljonit. Samas lasi aprillis end vaktsineerida umbes 850 inimest.
Kuna vaktsiinid on ostetud Euroopa Liidu ühise hankega, siis ei ole ainult Eesti vaktsiiniuputuse probleemiga silmitsi ja tarneerandeid koguste vähendamiseks on keeruline välja kaubelda.
Laarmanni sõnul tuleb olla valmis ka suuremateks kaotusteks ja sellega olevat arvestatud juba siis, kui vaktsiinide soetamise lepinguid sõlmiti. "Et vähendada riski, et me jääme turule tulevatest vaktsiinidest ilma või et neid ei ole piisavalt," täpsustas Laarmann.
Vaktsiiniuputust kajastas ka Austria rahvusringhääling (ORF). Ravimifirmade ühenduse IFPMA peadirektori Thomas Cueni sõnul on alates 2020. aasta lõpust toodetud 13,7 miljardit vaktsiinidoosi, millest 11 miljardit on riigid ära süstinud. Käesoleval aastal toodetakse 8 miljardit doosi. Cueni sõnas, et mõned riigid ei suuda teostada efektiivselt vaktsineerimisprogrammi ja seda peab võimalike uute pandeemiate korral paremini korraldama.
Cueni, Pfizeri juht Albert Bourla ja mitmed teised ravimifirmade juhid kritiseerivad ühtlasi nõudmisi lasta vaktsiinide patendid vabaks. Ravimitöösturite sõnul tagavat ainult patendid nende investeeringute kaitse, tänu millele oli võimalik vaktsiinide kiire väljatöötamine.
Toimetas René Allik