Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher nendib, et praeguses ohtlikus julgeolekuolukorras on neil vähem politseinike kui kunagi varem. Koroonameeleavalduste aastal lahkus PPAst 615 töötajat ja asemele tuli vaid 260. Kümnendiga on siseturvalisuse töötajate arv vähenenud aga viiendiku võrra.
Aastail 2017–2020 ületas neljast aastast kolmel politsei- ja piirivalveametist lahkunute arv tööle saabunute arvu, kuid mitte üleliia suurelt ning kuna 2018. aastal oli tööiive 86, siis nelja aasta lõikes jäädi isegi viie töötajaga plussi. Kuid mullu, koroonameeleavalduste aastal, mil politseis kehtestati oma töötajatele ka vaktsineerimiskohustus, tuli ränk pööre: PPAst lahkus 355 töötajat rohkem kui asemele tuli, vahendab Postimees.
PPA kehtestas kõigile teenistujate vaktsineerimise kohustuse mullu 3. novembril peadirektor Elmar Vaheri käskkirjaga. Sama käskkirjaga sätestati Covid-19 vaktsineerimise tõendi esitamise või vaktsineerimisega alustamise tõendi esitamise tähtpäevaks mullu 12. november ning käskkirjas märgiti, et teenistujaga, kes ei vasta nõutud tingimustele, lõpetatakse teenistus- või töösuhe.
Kogu siseturvalisuse valdkonnas oli iive aga koguni –401 ehk muutus on võrreldes varasemate aastatega märgatav. Selle aasta üheksa kuuga ületab lahkujate hulk tööleasunute oma taas enam kui 300 võrra. Suurima löögi on jälle saanud PPA: 662 siseturvalisuse alalt lahkujast 58 protsenti on PPAst, 19 protsenti päästeametist.
PPA peadirektor Elmar Vaher leiab aga, et töötajate lahkumise põhjus peitub hoopis konkurentsivõimetutes palkades. PPAs on aastaid olnud 200–250 täitmata ametikohta, mida praeguste palkadega täita ei suudeta. "Meil on süsteemne inimeste puudujääk," nentis ta.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) on eesmärgiks seadnud, et nelja aastaga võiks päästjate ja politseinike palk tõusta 1,2ni Eesti keskmisest palgast. PPAs jääb politseiniku palk sellest maha 400 euroga. Järgmisel aastal tabab PPAd veel kõigele lisaks kahemiljoniline eelarvekärbe, arvestamata ei saa jätta 25-protsendilise inflatsiooniga. "Sisemiste muudatuste arvelt saime tõsta augustis töötajate palka keskmiselt viis protsenti, kuid see 75-eurone tõus patrullpolitseiniku palgas ei ole inflatsioonitaset arvestades kaugeltki väärikas," rääkis Vaher.
Kui üks eesmärk on palk, mis peaks tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest, siis teisalt tahab Läänemets kahekordistada sisekaitseakadeemiasse sisseastujate arvu. Praegu koolitatakse seal aastas välja 150 politseinikku.
Sama eesmärki jagab Elmar Vaher. "Sisekaitseakadeemial on tahe õpetada rohkem, kuid ressursid selleks on piiratud nii õppekohtade arvu kui töötajate palgaga. Samas valitsemisala töötajaskond vananeb ja uusi kolleege on valdkonda väga vaja," rääkis Läänemets.
Palga kõrval mõjutab tööjõudu suur koormus ja pensionile minevate teenistujate arv. Prognoosid näitavad, et järgmise viie aasta jooksul läheb aastas pensionile keskmiselt 139 politseiametnikku ja 37 päästeteenistujat. See on senisest ligi kaks korda rohkem.
Keeruline on seis ka päästeametis, kust on kaheksa kuuga lahkunud 127 teenistujat. Mullu oli töölt lahkunud inimesi 37 võrra rohkem kui neid, kes tulid tööle. Minister Läänemetsa sõnul on siin jõutud absurdse olukorrani: "Sa töötad riigi turvalisuse jaoks nii olulisel töökohal, kuid saad nii vähe palka, et sulle ei anta isegi kodulaenu ja sa ei suuda oma pere turvalisust tagada."
Toimetas Martin Vaher