"Jutt sellest, et kelleltki ei võeta midagi ära, on puhas vale. Hävitatakse abielu tähendus, nii nagu seda siiani on tuntud, lastelt võetakse ära loomulik õigus emale ja isale, vanemlikud õigused satuvad löögi alla, sõna-, veendumuste ja südametunnistuse vabadus satub löögi alla. Kõik on üks suur vale," võttis riigikogu liige Varro Vooglaid olukorra kokku.
Riigikogu lõpetas eile hilisõhtul perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei leidnud vajalikku toetust.
Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette võimaldada abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Eelnõuga soovitakse samuti anda samast soost "abikaasadele" lapsendamise õigus.
Samuti näeb eelnõu ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingu sõlminud samasoolisel elukaaslasel oleks siis muuhulgas võimalik ka lapsendada enda registreeritud elukaaslase laps.
Riigikogu istungil pidas "homoabielu" seadustamist ning homopaaridele lapsendamisõiguse andmist õigustava ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond), kes "vastas" seejärel mitme tunni jooksul riigikogu liikmete küsimustele.
EKRE esimees Martin Helme ütles Riisalo ettekande järel, et "nii palju valet kui siit puldist tuleb, pole ammu kuulnud siin saalis ja siin saalis valetatakse iga päev". Tema hinnangul pole selles, mida Riisalo räägib, sallivusega midagi pistmist ning ta olevat laste ja inimeste vihkaja ning lastekaubanduse seadustaja. "See on võigas, võigas, inimvihkajalik asi, mille te siia olete toonud," lisas ta oma sõnavõtu lõpetuseks.
EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendisaadik Varro Vooglaid nentis aga, et tegelikult siin mingit arutelu ei toimu ning küsimuste küsimise mõttekus on seega suuresti kahtlusväärne. Sellegipoolest soovis Vooglaid Riisalolt teada, kas ta tunnistab seda, et kõigil lastel on inimeseks olemisest tulenev loomulik õigus emale ja isale, mida riik peab austama ja kaitsma.
Samuti küsis Vooglaid täiendavalt, et kas Riisalo on teadlik sellest, et meessoost homoseksuaalide käe all kasvavatel lastel on tunduvalt suurem tõenäosus saada seksuaalselt kuritarvitatud ning kui ta on sellest teadlik, siis miks ta tahab seadusega luua võimaluse lapsi sellistesse kooslustesse adopteerida.
Riisalo vastas esimesele küsimusele, et on seda meelt, et lapsel on õigus mõlemale vanemale ning kes need vanemad on, seda me tegelikult ei tea. Ta tõi välja, et meil on väga suur üksikvanemate hulk ning sellises olukorras on niinimetatud sotsiaalse vanema roll ühiskonnas väga levinud ja lapsele kindlasti parem kui puuduv lapsevanem.
Seda, kas samas soost meespaaride puhul on lapse kuritarvitamine tõenäolisem, ei osanud ta aga kommenteerida, kuna polevat sellekohaseid uuringuid lugenud.
Vooglaid kommenteeris seejärel, et ei saanud ministrilt vastust küsimusele, kas ta tunnistab, et igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale.
Pärast küsimuste vooru andis õiguskomisjonis toimunud arutelust ülevaate komisjoni esimees Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Vooglaid ja Kert Kingo (EKRE) rõhutasid pärast ettekannet, et nad lahkusid kõnealuselt õiguskomisjoni istungilt protestiks, kuna neile ei antud piisavalt aega eelnõu materjalidega tutvumiseks ning nad palusid ka selle protesti protokollis fikseerida.
Sellele järgnenud läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Riina Solman (Isamaa), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon), Eduard Odinets, Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ja Yoko Alender (Reformierakond).
Oma ettekandes süüdistas Vooglaid "homoabielu" läbisurujaid abielu institutsiooni ründamises: "[Te] ründate abielu, ründate perekonda ja sellega seonduvalt ründate meie ühiskonna moraalseid ja kultuurilisi aluseid."
"Kui nüüd keegi kavatseb öelda selle peale, et perekond kätkeb ju ka homoseksuaalseid suhteid ja põhiseadust luues põhiseaduse loojad pidasid selle all silmas ka neid, siis võin teile öelda, küsisin oma isa käest, kes oli Põhiseaduse Assamblee liige, kas kellelgi käis isegi selline mõte peast läbi, et kui te kirjutasite, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, siis sellega võiks pidada silmas ka homoseksuaalseid suhteid. Vastus oli loomulikult eitav, sellist mõtetki mitte kunagi kellelgi peast läbi ei käinud, nii et igasugused vastupidised väited on selgelt väärad," jätkas Vooglaid.
Viidates peaminister Kaja Kallase tsitaadile – mille kohaselt oleks abielureferendum olnud 2020. aastal täiesti mõttetu, kuna ta ei teadvat ühtegi poliitilist jõudu Eestis, kes sooviks praegust abielu määratlust muuta ehk abielu institutsiooni rünnata –, nentis Vooglaid, et praegused "homoabielu" läbisurujad käituvad valetajatena.
"Mitte ainult Kaja Kallas, vaid teie kõik, kes te seda projekti läbi surute [käitute valetajatena], sellepärast et see ongi üks suur vale," ütles Vooglaid, lisades et siin riigikogu majas valetatakse kohutavalt palju.
Ta tõi ka välja, et ta hoiatas juba 2013. aastal oma Sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) selle eest, et kooseluseaduse läbisurumine sillutab teed "homoabielu" seadustamisele ning toona süüdistati teda ja sihtasutust valetamises, ühiskonna eksitamises, alusetute hirmude üleskütmises ja kõiges muus selles. "Süstemaatiliselt aastate jooksul on just nimelt teie poolt valetatud," nentis ta.
Vooglaid heitis ühtlasi Reformierakonnale ette, et enne valimisi ei küsitud valijatelt ka "homoabielu" seadustamiseks mandaati, mistõttu andis tegelikult vähem kui veerand valijatest oma toetuse erakondadele, mis seda lubasid.
Samuti nimetas ta täielikuks valeks ka riigikogu suures saalis peetavaid "läbirääkimisi", kuna puudub mingisugunegi võimalus, et nende käigus jõutakse siin mingi viljaka tulemuseni.
"Kogu jutt abieluvõrdsusest on ju puhas vale ja manipulatsioon. Eesti Vabariigis on olnud kogu aeg tagatud kõigile võrdne õigus abielluda. Ei ole nii, et osadel inimestel on see, osadel ei ole… mustanahalistel näiteks ei ole, valgenahalistel on, eestlastel on, venelastel ei ole. Kõigil on võrdne õigus abielluda, selles pole üldse küsimus. Te teate ju seda väga hästi, et küsimus on selles, mis on abielu. Jutt sellest, et kelleltki ei võeta midagi ära, on puhas vale. Hävitatakse abielu tähendus, nii nagu seda siiani on tuntud, lastelt võetakse ära loomulik õigus emale ja isale, vanemlikud õigused satuvad löögi alla, sõna-, veendumuste ja südametunnistuse vabadus satub löögi alla. Kõik on üks suur vale," võttis Vooglaid olukorra kokku ning leidis, et vähim, mida tuleks kaaluda on panna see küsimus referendumile, et rahvas saaks otsustada.
Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid seejärel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 27 ning vastu 53 saadikut, millega ei leidnud ettepanek vajalikku toetust. Sellega esimene lugemine lõpetati ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 5. juuni.
Toimetas Martin Vaher