Objektiivi vestlussaadete sarja "Välgatused" seekordses saates on külas sõjaajaloolane Jüri Kotšinev. Põneva päritolu ja elukäiguga mees kõneleb oma juurtest ja esivanematest ning aitab lahti mõtestada küsimust, miks on teisest kultuuriruumist pärit inimesed sageli suuremad Eesti patrioodid kui eestlased ise. Vestlust juhib Indrek Petersoo.
"Ma ei oska üheselt vastata, kes ma rahvuselt olen. Minu päritolu on segakompott Gruusiat, Venemaad, Saksamaad, kõrvallinkidega Poolat ja Prantsusmaad ja võib-olla veel midagi, aga mitte Eestit. See on küll naljakas, et Eesti kirjanik ja sõjaajaloolane omab null protsenti Eesti verd, olles sada protsenti Eesti mees oma meelsuselt ning oma keele- ja kultuurikeskkonnalt. Rahvust ma ei suuda välja võtta – olen ma rohkem grusiin kui venelane või sakslane kui prantslane, aga mul on üheselt Vene impeeriumi kultuuriruumi juured, mis ulatuvad XV sajandisse," ütles Kotšinev.
"Hiljuti avastasin oma suguvõsa uurides, et nii minu Saksa kui Vene esivanemad olid saanud Vabadussõjast osavõtja medali. See üllatas mind tohutult kuna oli teada, et baltisakslane teenis Balti rügemendis, Landeswehris või Rauddiviisis ja kohalikud venelased teenisid reeglina Loodearmees või Von Lieveni korpuses. Aga nemad astusivad Eesti rahvaväkke ja tegid Vabadussõja läbi. Ma ei suuda ette kujutada, mis neid ajendas – nad olid mõlemad Vene armee ohvitserid, puhtalt baltisakslased nii isa kui ema liini pidi ja seda alates XIV sajandist. Nende kodune keel oli loomulikult saksa keel, töökeeleks vene keel, aga eesti keelt valdasid nad kõik," arutles saatekülaline.
Saatesari "Välgatused" keskendub peamiselt olulistele mittepäevakajalistele teemadele, mis Eesti inimesi ja nende argielu paratamatult mõjutavad.
Vaadake lisa saatest!