USA armee valgete sõdurite värbamine viimase poole aastakümne jooksul märkimisväärselt vähenenud. Trend on suures osas tingitud armee ajaloolisest värbamislangusest, mis on muutunud Ühendriikide armee juhtkonna ja valitsuse jaoks tõsiseks probleemiks, teatab sõjandusportaali Military.
Demograafiline muutus saabuvate värvatute osas ei oleks Ühendriikide sõjaplaneerijate jaoks sedavõrd oluline, kui see ei langeks kokku armee üldise iga aastase umbes 10 000-ni ulatuva sõdurite põuaga. Puudujääk survestab üha enam USA vägesid, kuna Ühendriigid on suurendanud oma kohalolekut nii Vaikse ookeani regioonis kui Euroopas.
2018. aastal liigitati kokku 44 042 uut sõdurit, kes USA armeega liitusid, valgesse rassi kuuluvaks. 2023 aastaks oli vastav näitaja langenud peaaegu poole võrra ehk 25 070-ni.
Oluline on tähele panna, et üheski teises demograafilises rühmas ei ole sedavõrd drastilist langust täheldatud.
Kui 2018. aastal liigitati 56,4 protsenti uutest värvatutest valgeteks, siis 2023 aastaks oli see arv langenud 44 protsendini. Sama viieaastase perioodi jooksul on mustanahaliste noorsõdurite osakaal kasvanud 20 protsendilt 24 protsendini ning hispaania keelt kõnelevate osakaal 17-lt 24 protsendini.
Andmeeksperdid ja sõjaväeametnikud, keda Military küsitles, märkisid, et valgete sõdurite USA relvajõududesse värbamise tempo on langenud märgatavalt kiiremini kui üleriigilised demograafilised muutused. Eksperdid ei näe värbamisprobleemil olevat ühte põhjust, vaid osutavad mitmete erinevate probleemide kokkulangemisele, millest peamisteks on poliitilised põhjused, kasvav rasvumise probleem ning üleüldine kriis riigi haridussüsteemis.
Armee ametnikkond on mures, ent võimetu probleemidega tegelema, kuna poliitkorrektsed aktivistid suruvad relvajõududes agressiivselt peale "mitmekesistumise" poliitikat.
Armee keeldus Military portaali taotlusest jagada oma piirkondlikke värbamisandmeid, mis võiksid ilmestada täpsemalt, millistes osariikides on kõige rohkem probleeme uute teenistujate väkke saamisega. Military on näinud armee asutuse siseseks tarbimiseks mõeldud statistikat, mis viitab sellele, et demograafiline muutus on veelgi dramaatilisem, kui relvajõud soovivad avalikkuse ees tunnistada.
Relvajõudude esitatud andmetes ei jaotatud värvatute demograafilisi andmeid korraga nii rassi kui ka soo järgi, mis tähendab omakorda, et on ebaselge, kas järsk langus on suurem valgete naiste või valgete meeste seas.
Armeeametnike sõnul on värbamispüüdlused hakanud üldjoontes jäljendama erasektori tööjõuturu suundumusi, kuigi ei ole selge, miks see peaks eriti mõjutama just valgete värbamist.
Osa neist tööjõutrendidest on parimas tööeas meeste (25-54-aastased) eemaldumine tööturult aastakümneteks.
Eberstadti teedrajava uuringu "Mehed ilma tööta" kohaselt on 25-54 aastaste meeste töötamise määr langenud 94%-lt 1948. aastal 86%-le 2023. aastal. Töötute meeste rühm moodustub kokku umbes kuuest miljonist mehest, kes on töötud ja kes ei otsi tööd, mistõttu neid USA töötute statistikasse ei arvestata (tegemist on nn "heitunud töötajatega").
Toimetas Adrian Bachmann