Valitsuse plaan loobuda ühisdeklaratsiooni kaotamisest on petlik, kirjutab Varro Vooglaid, sest kuigi vormiliselt plaanitakse ühisdeklaratsioon alles jätta, soovitakse endiselt võtta abielupaaridelt ära õigus, mis kujutab endast ühisdeklaratsiooni keskset ja kõige olulisemat osa.
Eile teatas valitsus, et kavatseb loobuda abielupaaridelt ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse äravõtmisest. Paraku nähtub aga esialgseid selgitusi uurides, et selline pealtnäha rõõmustav teade on pigem silmamoondus ega paku tegelikult rõõmustamiseks põhjust.
Nimelt ilmneb, et kuigi ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus plaanitakse vormiliselt alles jätta, kavatsetakse sellest siiski ära võtta just keskne ja kõige olulisem osa ehk abikaasade võimalus maksta tulumaksu lähtudes eeldusest, et nende sissetulek moodustab ühise terviku.
Praktikas tähendab see, et ikkagi plaanib valitsus viia ellu plaani, mis tabaks eriti valusalt neid abielupaare, kus tulu teenib vaid üks abikaasadest, samal ajal kui teine abikaasa pühendub lastele ja kodule või hooldamist vajavatele lähedastele.
Nagu ma hiljuti avaldatud põhjalikumas artiklis selgitasin, kujuneb valitsuse plaani elluviimisel olukord, kus kaks abielupaari, mis mõlemad teenivad ühise tuluna töötasu 2100 eurot kuus (ehk ca kaks keskmist palka) saavad olema väga erinevalt maksustatud sõltuvalt sellest, kas tulu teenib vaid üks abikaasadest või mõlemad abikaasad võrdsetes osades.
Seejuures saab ühe tuluteenijaga abielupaar olema palju ulatuslikumalt maksustatud kui isegi mitte-abielus olev paar, kus tulu teenivad mõlemad osapooled. Nagu alltoodud graafilisest selgitusest nähtub, tähendab see konkreetsemalt, et ühe tuluteenijaga abielupaar peab tasuma aastas tulumaksu 2400 eurot rohkem.
Küsimus, millele tahaks kuulda valitsuse argumenteeritud vastust, seisneb selles, kuidas peaks niisugune lahendus vastama õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele.
Minu parima arusaamise kohaselt on selline korraldus ebaõiglane, mille kohaselt peab ühe tuluteenijaga abielupaar (ülaltoodud näites esitatud numbrite korral) maksma aastas tulumaksu rohkem kui kahe keskmise palga võrra enam kui koos elav paar, kes teenis täpselt sama tulu mõlema osapoole poolt eraldi – olgugi, et abielupaari tulu on ühine tulu sõltumata sellest, mitu osapoolt selle teenis.
Valitsuse plaan kannab ideoloogilist sõnumit, mille kohaselt peab riik oluliseks mitte seda, et abielus pühendutaks kodule ja lastele, vaid pigem seda, et kõik inimesed viiksid end tööturule, jättes kodud tühjaks.
Veelgi enam, selline plaan kujutab endast rünnakut abielu ja ühe leivateenijaga perekonnamudeli vastu ning kannab ideoloogilist sõnumit, mille kohaselt peab riik oluliseks mitte seda, et abielus pühendutaks kodule ja lastele, vaid pigem seda, et kõik inimesed viiksid end tööturule, jättes kodud tühjaks.
Tõsiasi on ka see, et paraku tekitab valitsus niisuguste sammudega vajaduse mõttetu skeemitamise järele. Ühisdeklaratsiooni sisulise ärakaotamisega luuakse olukord, kus neil abielupaaridel, kel on see võimalik, tasuks lasta seni ühele osapoolele makstud töötasu kanda mõlemale osapoolele võrdsetes osades.
Kui see ei ole aga võimalik, siis tasuks deklareerida tulu võrdsetes osades eraldi, isegi, kui töötasu on makstud üksnes ühele abikaasadest. On ju abikaasade vara perekonnaseaduse kohaselt ühisvara ning seega on ka selle juurdekasv ühise vara, mitte vaid ühe abikaasa vara juurdekasv, sõltumata sellest, kellele konkreetselt tasu maksti. Kuivõrd vaid ühele abikaasale makstud töötasust kuulub seaduse kohaselt pool teisele abikaasale, peaks sel teisel abikaasal olema ka õigus ja võimalus oma tulu deklareerida, isegi, kui ta ise seda ei teeninud.
Igal juhul tahaks loota, et need koalitsioonierakondadesse kuuluvad parlamendiliikmed, kes nõustuvad, et valitsuse plaanitav ühisdeklaratsiooni sisuline ärakaotamine on ebaõiglane, kuulavad oma südametunnistuse häält ja keelduvad selle plaani poolt hääletamisest. Alternatiiviks on hääletada otseselt abielu- ja perekonnavaenuliku sammu poolt.