Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Seaduse muudatusega loobutakse nii geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade kui ka käitlejate jaoks eraldi andmekogu loomisest, selleks kasutatakse edaspidi taimetervise registrit. Lisaks muudetakse GM põllukultuuri käitleja kohustust omada eelnevat kokkulepet ettenähtud raadiuses mesindusega tegeleva isikuga.
„Kuigi hetkel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure, peame vajalikuks selgete reeglite olemasolu geneetiliselt muundatud ja muundamata põllukultuuride kooseksisteerimiseks. Seda vähemalt seniks, kuni ei ole otsustatud Eesti GMO-vabaks kuulutada," ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.
Seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks GMOVS-is GM põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekoguga ja käitlemise koolitusega seotud sätted, kehtestatakse GM põllukultuuri käitlemise ning majandustegevusega alustamise nõuded. Spetsiifiliselt mesindusega seoses asendatakse GM põllukultuuri kasvataja senine kohustus teavitada mesinikke GM põllukultuuri kasvatamisega alustamisest kohustusega saavutada enne kasvatamisega alustamist mesinikuga asjakohane kokkulepe.
Seaduse eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Kõikidel huvipooltel on võimalus sellega tutvuda eelnõude infosüsteemis ning soovi korral esitada oma arvamus Maaeluministeeriumile.
Plaanitavad muudatused mõjutavad ministeeriumi sõnul eelkõige taimekasvatuse valdkonnas tegutsevaid isikuid, mesinikke ja Põllumajandusametit.
Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Seni ei ole siiski ükski Eesti põllumajandustootja huvitunud GM põllukultuuri kasvatamisest. Põhjuseks on asjaolu, et Eestis ei esine maisikahjurit, euroopa varreleedikut, mille suhtes on maisiliin MON 810 resistentne. Samuti on selle maisiliini sordid aretatud lõunapoolsetele piirkondadele ja see mais ei ole meie kliimatingimustesse sobiv.
Maaeluministeeriumi sõnul näitavad 2015. ja 2016. aastal võetud proovide analüüsitulemused, et Eestis ei kasvatata teadlikult geneetiliselt muundatud põllukultuure ning samuti sai kinnitust, et pole toimunud ka juhuslikku saastumist.
Kuigi Euroopa Liit on andnud rohelise tule paljude GM organismide kasvatamiseks, on enamik liikmesriike (sh Läti, Leedu, Poola ja Ungari) otsustanud (vt täpsemat infot siit) mitte selliste suurkorporatsioonide (ennekõike Monsanto) poolt produtseeritud ja turustatud organismide kasvatamiseks luba anda. Eesti nende riikide sekka ei kuulu. Ühena vähestest EL-i liikmesriikidest pole Eestis mingit keeldu ei GMO-de kasvatamisele ega impordile.
Kõnealuse eelnõu seletuskirjaga saab täismahus tutvuda siin.