Pidades silmas Eesti väiksust, on Nursipallu kavandatud harjutusväljak ebaproportsionaalselt suur ehk selgelt üledimensioneeritud, osutab oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Kaitsevägi sooviks Nursipalu harjutusvälja laiendada ca 10×20 km ehk ca 200 km2 suuruseks (olgugi et esimeses etapis püütakse laieneda praeguselt 30 km2-lt ca 120 km2-ni).
Sellest, kui tohutu maalahmakaga on 200 km2 näol tegu, annab aimdust asjaolu, et Vormsi (93,3), Naissaare (19), Kihnu (17), Väike-Pakri (13,5), Suur-Pakri (12,7), Ruhnu (12), Vilsandi (9,4), Abruka (9,3), Piirissaare (7,5) ja Prangli (6,6) pindala kokku on ca sama palju. Ca sama suur on kogu Muhumaa.
Pidades silmas Eesti väiksust, on minu hinnangul tegu ebaproportsionaalselt suure, selgelt üledimensioneeritud territooriumiga – seda enam, et kaitseväe keskpolügoni näol on 120 km2 suurune ehk sugugi mitte väike harjutusala juba olemas. Kui ma ei eksi, siis ei rajatud niisuguses mastaabis harjutusväljasid Eestimaale isegi mitte nõukogude armee tarvis.
Tähelepanuväärne on seegi, kui ebaproportsionaalselt suureks tahetakse Nursipalu harjutusväli teha võrreldes teiste Euroopa riikide harjutusväljadega – eriti pidades silmas nende harjutusväljade suuruse ja nende territooriumi suhet.
Näiteks Saksamaa territoorium on Eesti omast ca 8 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on (Vikipeedia andmetel) vaid 284 km2 suurune. Kui Saksamaal oleks polügon, mille suurus oleks proportsionaalselt samaväärne kaitseväe poolt Nursipalusse soovituga, peaks selle territoorium olema ca 1589 km2 ehk olemasolevast ca 5,6 korda suurem.
Toome veel mõned näited. Itaalia territoorium on Eesti omast ligi 6,5 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on 120 km2 suurune (sama suur kui kaitseväe keskpolügon). Taanis, mille territoorium on Eesti omaga sarnases suurusjärgus, on suurima harjutusväljaku territooriumiks 47 km2 – Portugalis 75 km2, Iirimaal 27 km2 (vt lähemalt siit).
Tõsi, Soomes on Euroopa suurim harjutusväljak, mille territooriumiks on koguni 1100 km2, aga see asub jõuluvana kodukohast põhjapool, sisuliselt asustamata alal. Pealegi on ka selle ala osakaal kogu riigi territooriumist oluliselt väiksem kui oleks 200 km2 suuruse Nursipalu välja osakaal Eesti territooriumist (vastavalt 0,32 ja 0,44 protsenti).
Igal juhul tuleks tõsiselt mõelda ja ausalt arutada, millises mastaabis militaarobjektid on Eesti territooriumi väiksust silmas pidades adekvaatse suurusega, millised mitte. Samuti tuleks vastavaid otsuseid langetades lähtuda reaalselt ja ausalt Eesti kaitseväe vajadustest, mitte nö liitlaste nõudmistest. Neil endil on palju suuremad territooriumid, kus jätkub paugutamiseks piisavalt ruumi.
Lõpetuseks: allpool on üks (mitte minu poolt tehtud) näitlik visand võimalikust harjutusväljast, mille pikkus oleks endiselt 20 km, nagu kaitsevägi soovib, aga laius oluliselt väiksem. Sedasigi oleks polügoni territooriumiks mitte 200 km2, vaid ca 70 km2. Enam-vähem samas kauguses saaks laske sooritada mõlemal, aga harjutusvälja alla jääks 65 protsenti vähem maad, mis omakorda võimaldaks inimeste eraomandit riivata oluliselt piiratumal määral.
Mõtlemiseks ja arutamiseks peaks siin olema ainest küllaga.
Tekst baseerub autori Facebooki postitusel. Seonduval teemal rääkis autor ka oma 2. detsembri 2022 otsesaates.