Varro Vooglaid 2021. aasta jaanuaris Toompea jalamil, taamal Pikk Hermann. Foto: Sten Roosvald.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid leiab, et Ukraina sõja kontekstis ei teeni Eesti valitsuse mitmed tegevused sõja Eestist eemal hoidmise huvi, vaid pigem soosivad sõjategevuse laienemist siia. Samas toonitab ta, et ei kõnele seejuures Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, mille nimekirjas ta riigikogusse kandideerib.

"Minu parima arusaamise kohaselt ei alga riigikaitse mitte relvastuse ja teiste riikide sõjaväeüksuste Eesti territooriumile kuhjamisest, vaid vastutustundlikust diplomaatiast. Paraku tegutseb meie valitsus risti vastupidiselt, püüdes pidevalt olla esirinnas üleskutsete tegemisel astuda Venemaa suhtes vaenulikke samme," leiab Vooglaid.

Ta on kritiseerinud ka Eesti julgeolekupoliitikat ja Ukrainale relvaabi andmist. Näiteks leiab ta, et kõigi Eesti haubitsate Ukrainale andmisega on Eestile tekitatud võimelünk. "Seejuures räägitakse arusaamatut juttu, nagu kaitstaks Ukrainas Eesti relvadega Eesti iseseisvust, justkui Eesti ja Ukraina moodustaksid ühe ja sama poliitilise entiteedi, mis on lihtsalt vale," on ta veendunud.

Samuti kritiseeris Vooglaid Eesti otsust saata riigist välja 13 Vene diplomaati, mis tingis tema sõnul Eesti suursaadiku Venemaalt väljasaatmise, diplomaatiliste suhete järsu pingestumise ning diplomaatiliste kanalite kokkukuivamise. "Väga raske on näha, milline reaalne Eesti huvidest lähtuv vajadus võinuks selle käigu tingida. Retoorilise küsimuse korras võib aga küsida, kuidas lahendatakse väga pingelises olukorras riikidevahelisi erimeelsusi, kui diplomaatilised kanalid ummistuvad või hääbuvad," sõnas Vooglaid.

Vooglaiu sõnul urgitsevad meediatöötajad tema seisukohtade osas nii kuis oskavad, lootuses skandaali üles keerutada. "Aga tundub, et eriti hästi neil see ei õnnestu," lisab ta samas.

Ta leiab, et ei ole midagi valesti öelnud, rääkides vajadusest tegutseda suhete parandamise suunas Venemaaga. Ta lisab, et ei ole ka näinud ühtegi argumenti, millest nähtuks vastupidine järeldus: "On vaid sisutühjad emotsionaalsed kiljatused, millega pole midagi peale hakata."

"Vähegi terve mõistuse ja toimiva südametunnistusega inimesed mõistavad kindlasti, et praeguses väga kriitilises julgeolekuolukorras peaks Eesti suhetes Venemaaga tegutsema lähtudes eesmärgist mitte ise pingeid kasvatada – just nagu ka lähtudes eesmärgist mitte end ise relvituks teha," selgitab Vooglaid, lisades, et tahaks hea meelega näha meediatöötajat või kedagi teist, kes väidaks avalikult vastupidist.

Vooglaiu sõnul üritavad meediatöötajad luua näilist vastandust tema ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) vahel, kelle nimekirjas ta riigikokku kandideerib. Vooglaiu hinnangul on aga nende pahatahtlik motivatsioon seejuures liiga labaselt läbinähtav.

"On ju ilmselge, et mina ei esinda EKRE-t mitte ainult julgeoleku valdkonda kuuluvates küsimustes, vaid üldse mitte üheski küsimuses," selgitab ta.

"Paljuski selle pärast ma partei liige ei olegi, et ma ei taha end niisugustele survetele allutada ja seeläbi oma veendumuste-, südametunnistuse- ja sõnavabadust löögi alla seada," lisab ta täiendavalt. "EKRE nimel kõnelevad EKRE juhid, mina kõnelen vaid enda nimel – täpselt seda, mida südametunnistus ütleb. Lihtne. Nii on ja nii jääb."

Vooglaiuga nõustub ka EKRE esimees Martin Helme, kelle sõnul ei esinda Vooglaid oma julgeolekupoliitilisi seisukohti väljendades küll EKRE seisukohti, kuid samas ei leia ta ka, et Vooglaid oleks öelnud midagi skandaalset.

"Kas siis inimesed tahavad, et me halvendaksime suhteid või? Kas siis suhete parandamine ongi midagi, mille peale peaks hakkama kohe inimesi tühistama?" küsib Helme.

EKRE esimehe sõnul peaks Eesti valitsus tegelema hoopis enda kiire ja rohke relvastamisega, mitte andma oma relvi ära, sest nõrkus provotseerib rünnakut. Samal ajal kui ennast relvastatakse, tuleks tema sõnul hoida aga diplomaatiliselt madalat profiili. "Räägi tasase häälega, hoia käes suurt kaigast," tsiteerib ta Roosevelti maksiimi.

Helme sõnul ei ole praegune valitsuse käitumine aga kindlasti Eesti rahvusliku julgeoleku huvides: "Tänane valitsus lihtsalt karjub ja röögib, aga kaigast tal käes üldse ei ole. Tal ei ole isegi väikest oksaraagu käes."

Toimetas Martin Vaher