Peavoolu väljaannete esindajate tavapärane urgitsemine Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) majandusaasta aruandes, lootusega leida sealt midagi sensatsioonilist ja sellele toetudes skandaal käima tõmmata, on mage ning demonstreerib üksnes nende väljaannete madalat professionaalset ja ajakirjanduseetilist taset, toonitab SAPTK juhataja Varro Vooglaid.
Eile ehk päev pärast SAPTK poolt majandusaasta aruande esitamist avaldas Delfi oma töötaja Tanel Saarmanni koostatud sensatsioonilise pealkirjaga "Varro Vooglaid hakkas investoriks: SAPTK ostis kõvasti kulda ja sai sellega 10 000 eurot kahjumit" uudise.
Nagu allpool selgitatud, sisaldub juba uudise pealkirjas kaks valet, sest vale on nii väide, et Varro Vooglaid hakkas investoriks, kui ka väide, et SAPTK on möödunud aasta lõpus tehtud investeeringuga saanud kahju.
Lisaks laekus eile vahetult enne tööpäeva lõppu Postimehe töötajalt Meinhard Pulgalt SMS, kus küsiti, millal oleks aega SAPTK majandusaasta aruande teemal rääkida. Kuna oli puhkuse esimene päev ja viibisin nelja lapsega suve esimesel väljasõidul (läksime sõpradele külla), siis saatsin lakoonilise vastuse, et küsimused tuleks saata e-posti teel ja ma vastan hiljemalt esmaspäeval.
Kuivõrd küsimused laekusid juba eile õhtul, aga ma jõudsin koju tagasi alles pärast keskööd, saatsin küsimused ära täna hommikul (kodusteks töödeks planeeritud aja arvelt). Allpool on toodud esile nii Postimehe töötaja küsimused kui ka neile antud vastused.
Kokkuvõttes on kahetsusväärne, et nii Delfi kui ka Postimees näitavad juba normiks kujunenud mustri kohaselt SAPTK tegevuse suhtes huvi üksnes pahatahtlikule foonile toetudes, otsides midagi sensatsioonilist ning lootes seeläbi skandaali käima tõmmata ja odavalt klikiraha teenida – midagi muud ei oskagi neilt enam oodata. Kokkuvõttes demonstreeritakse sedasi ikka ja jälle üksnes oma madalt professionaalset ja (ajakirjandus)eetilist taset.
Delfis avaldatud valeuudis on selles osas eriti heaks näiteks. Kui selle "uudise" koostamisel oleks vaevutud SAPTK poole pöörduma ja selgitust küsima, siis poleks saanud sellist valeuudist avaldada. Aga ilmselt just selle pärast SAPTK-lt selgitust ei küsitudki, et saaks negatiivset kuvandit loova valeuudise liikvele lasta.
Allpool on minu vastus Postimehe töötajale Meinhard Pulgale.
From: Varro Vooglaid varro.vooglaid@saptk.ee
Subject: Re: Küsimused Postimehest
Date: 2. July 2022 at 12:21:45 EEST
To: Meinhard Pulk meinhard.pulk@postimees.ee
Tere!
Siin on vastused Teie küsimustele.
Ajakirjandusliku professionaalsuse, neutraalsuse ja usaldusväärsuse seisukohast oleks muidugi tervitatav, kui huvi SAPTK tegemiste vastu ei piirduks urgitseva püüdlusega leida midagi kahtlast, et siis sellest kinni hakata, sensatsiooni luua ja odavate klikkide pealt reklaamiraha kasseerida.
Midagi sensatsioonilist ei ole paraku ka siit lootust leida. Kui püüate sellest hoolimata sensatsiooni luua – sisuliselt samas liinis, nagu Postimees veebruaris nahaalselt valetades kuulutas, et minul poleks midagi Eesti okupeerimise vastu Venemaa poolt –, siis see peegeldab lihtsalt pahatahtlikkust ja madalat ajakirjanduseetilist taset.
Kõike head!
Varro Vooglaid
(1) Kas saate kinnitada, et 396 000 euro väärtuses ostetud väärismetallid on kuld?
Nagu majandusaasta aruandest nähtub, sai selle summa eest eelmise aasta lõpus soetatud väärismetalle. Milliseid metalle ja millistes proportsioonides sai soetatud, seda ei pea me vajalikuks meediale selgitada.
(2) Kas ostsite kulla Tavidist? Mitu kilo täpsemalt?
Jah, soetasime väärismetallid Tavidist. Vastus ülejäänud osale küsimusest sisaldub küsimuse 1 vastuses.
(3) Kui jah, siis mis selliseks investeeringuks ajendas?
Investeeringu põhjus on heaperemehelik soov kaitsta sihtasutuse vara suure inflatsiooni eest. Vara, mille väärtuse vähenemist oleme sedasi püüdnud vältida või leevendada, oleme aastate jooksul kogunud SAPTK-le oma pinna soetamiseks.
Sobiliku pinna otsimise ja selle soetamiseks võimaluste leidmisega oleme aktiivselt tegelenud pikemat aega, aga kuni ostutehinguni jõudmiseni on vaja hoolitseda selle eest, et inflatsioon kogutud vahendeid ära ei sööks või et inflatsioonist tulenev kahju oleks võimalikult piiratud.
Nende vahendite ajutine paigutamine väärismetallidesse oli mitmete asjatundjate hinnangule toetudes selleks kõige turvalisem võimalus ja seega just nii me ka talitasime.
(4) Arvestades, et lõviosa SAPTK tuludest on annetused, siis kui eetiliseks te seda peate, et märkimisväärne osa annetusi ei kasutata jooksvateks kulutusteks, vaid tulevikuinvesteeringuteks?
Ebaeetiline on mitte sihtasutuse rahaliste vahendite inflatsiooni eest kaitsmine, vaid ebaeetiline oleks lasta inflatsioonil need vahendid ära süüa.
Olgu uuesti toonitatud, et SAPTK ei tegele lihtsalt niisama raha kogumise ja investeerimisega, vaid valitseb ja kasutab vastavalt sihtasutuste seadusele ja oma põhikirjale vara selleks, et rahastada oma põhikirjalistest eesmärkidest juhinduvat tegevust.
Ka oma pinna (ideaalis oma maja) soetamise soov lähtub sellest samast eesmärgist – soovist jõuda 10-aastase tegutsemise järel meie põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvat tegevust toetava ja selle laiendamist võimaldava infrastruktuuri loomiseni.
(5) Arvestades, et teie käibevarad ulatuvad 700 000ni, siis kui asjakohane on olnud annetuskampaania kandev narratiiv, et teil on vaja annetusi, et igapäevaselt hakkama saada?
Toetajate rahalist panust oleme alati koondanud ja koondame jätkuvalt selleks, et rahastada põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvaid jooksvaid kulutusi.
Põhimõttelise hoiakuna püüame sihtasutuse vara heaperemehelikult kasutades ja valitsedes vältida varem kogutud ja tegevuse laiendamiseks (sh oma pinna soetamiseks) mõeldud ressursside ärakulutamist ehk tegutseda nii, et jooksvad kulud ei ületaks jooksvaid tulusid.
Me ei häbene sugugi, et meie eesmärgiks ongi SAPTK vara kasvatada, sest mida enam on SAPTK-l vara, seda laiema haardega saab Sihtasutus tegutseda ja seda ulatuslikumalt saab selle tegevuse kaudu Eesti ühiskonna suundumusi mõjutada.
(6) Kui tulevikus peaks kullainvesteering hakkama tooma märkimisväärset kasumit, siis kas kõne alla võiks tulla kasumi mingil kujul ära jaotamine annetajate vahel, kuivõrd ilma nende annetusteta seda kasumit ei tuleks?
Kui ajakirjanik võtaks lahti sihtasutuste seaduse ja loeks sealt, millega on sihtasutuste näol reaalselt tegu, siis ta mõistaks niisuguse küsimuse kohatust.
Küsimuse taustaks on ekslik arusaam, nagu oleks sihtasutus investeerimisfond, millesse erinevad subjektid saavad teha sissemakseid, et siis vara kasvamisest isiklikku kasu lõigata.
Tegelikult on sihtasutus vastavalt nimetatud seaduse esimesele paragrahvile „eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks."
Sellest tulenevalt peaks olema ilmne, et ka SAPTK valitseb toetajate poolt tema käsutusse usaldatud vara mitte selleks, et teenida toetajatele tulu, vaid selleks, et rahastada põhikirjaliste eesmärkide teostamisele suunatud tegevust.
Just nii ongi: kogu tulu, mis SAPTK-l õnnestub genereerida, kas laekunud toetustest, tehtud investeeringutest või nt kaupade või teenuste müügist, suunatakse põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvasse tegevusse, ilma et sihtasutuse juhtkond või selle toetajad sellest kuidagi isiklikult kasu saaks.
Lisaks olgu mainitud, et vastavalt seadusest tulenevatele nõutele läbib SAPTK majandusaasta aruanne igal aastal põhjaliku audiitorkontrolli, mis juhindub eesmärgist kontrollida majandamise seaduspärasust ja heaperemehelikkust. Mitte kunagi pole audiitorkontroll tuvastanud SAPTK majandamises põhimõttelisi probleeme.
Täiendav tähelepanek
Lõpuks veel üks tähelepanek. Nimelt esitas Delfi eile SAPTK majandusaasta aruannet kajastades ja SAPTK-lt kommentaari küsimata juba uudise pealkirjas kaks valeväidet, kirjutades et "Varro Vooglaid hakkas investoriks" ja et "SAPTK ostis kõvasti kulda ja sai sellega 10 000 eurot kahjumit.
Esiteks ei ole Varro Vooglaid hakanud investoriks, vaid kõnealuse investeeringu on teinud SAPTK, mitte minu isikliku otsusena, vaid eelnevalt selgitatud kaalutulustest lähtuvale kollegiaalsele otsusele tuginedes.
Teiseks ei ole SAPTK saanud kõnealust investeeringut tehes 10 tuhat eurot kahjumit. Täpsemalt öeldes pole üldse saadud kahjumit, vaid on teenitud tulu. Majandusaasta aruandest nähtuv kaotus ei kajasta reaalsust adekvaatselt, sest see tuleneb üksnes väärismetallide ostu- ja müügihinna vahelisest erinevusest.
Nimelt said väärismetallid SAPTK-le soetatud vaid loetud päevad enne majandusaasta lõppu Tavidi müügihinnaga, aga majandusaasta aruandes kajastub selle väärtus sisuliselt samal ajahetkel (ca nädalase vahega, aasta viimasel päeval) kehtinud Tavidi ostuhinna alusel. Reaalselt kõnealuste väärismetallide hinnad selle nädalaga pisut tõusid, mitte ei langenud.
Praeguseks ajaks on aga hinnad tõusnud sedavõrd, et SAPTK saaks aasta lõpus soetatud väärismetallid hinnakirja järgsete hindadega maha müües rohkem kui 13 600 eurot tulu. Ehk teisisõnu on kõnealune otsus suure inflatsiooni tingimustes end täielikult õigustanud ja reaalsus on Delfi loodud kuvandiga risti vastupidine.