USA ülikoolides võtab poliitiline korrektsus aina absurdsemaid vorme, kirjutab Sandra Ward Die Welt'is ilmunud arvamusloos. Üks põhjustest on ka kõrged õppemaksud, üliõpilased ootavad oma raha eest heaoluatmosfääri, kus keegi neid „eemale ei tõuka". Paljud ülikoolid mängivad seda mängu ka ärilistel põhjustel kaasa.
Juba enne semestri algust aimas Erika Lopez Prater, et tema õppekava tekitab poleemika. Kunstiajaloo professorina teadis ta hästi, et paljud moslemid välistavad Muhamedi kujutamise. Vastavalt üsna levinud islami dogmale ei tohi prohvetit visualiseerida – isegi kui islamis üldine kujutamise keeld puudub. Seega pidi Hamline'i ülikooli dotsent võtma kasutusele mitmeid ettevaatusabinõusid. Mitu korda hoiatas ta oma maailma kunstiajaloo kursuse üliõpilasi eelnevalt kirjalikult ja lõpuks ka suuliselt – mõne minuti pärast näidatakse Muhamedi kujutavaid maalinguid 14. sajandist. Kes tahab, võib seminariruumist lahkuda. Sellele vaatamata kaotas professor oma töökoha.
Nagu paljudes ülikoolides, on ka Hamline'i ülikoolis sisseastumised viimastel aastatel tugevalt langenud. Alates 2020 on USA ülikoolidesse astunud ligi miljoni võrra vähem üliõpilasi. Lootes värvata rohkem üliõpilasi viivad ülikoolid nii mõndagi sisse: mentaalne heaolu-coaching, luksuslikud sportimisvõimalused, sushi- ja smuutibaarid või uued peaained nagu „LGBTQ-õpe" või sooga seotud kursused. Igal juhul tundub olevat aga senisest kõige tähtsam see, et keegi ei tunne end diskrimineerituna.
Juba mõnda aastat on kursuse nimekirjade juures ka veerg eelistatud soolise asesõna jaoks. Enesestmõistetavusega küsivad professorid semestri alguses igalt üliõpilaselt, kas ta eelistab meessoost, naissoost või mitmuses asesõna, kuna USA-s kasutavad nn transinimesed meeleldi mitmust. „Tom Ross/he, him, his" kõrval võib olla ka „Alex Wood/they, them, their" – ka verbid muudetakse sel juhul mitmusesse.
Political Correctness on muutunud auasjaks. Teaduskondade kohustuslike täiendkursuste seas mängib tolerants teiste religioonide suhtes muidugi pearolli. Mõnda kursust on osalejal võimalik läbida vaid siis, kui ta suudab selgitada, miks tuleb mõista, kui rangelt usklik moslem ei anna naisülemusele või -kolleegile kätt.
Sellised erinevuste treeningud nagu ka psühholoogiline hoolitsemine diskrimineerimise juhtumite korral ei tundu aga paljude üliõpilaste jaoks piisav. „Moslemi ja mustanahalisena ei tunne ma, et täielikult siia kuulun," kaebas üliõpilane Aram Wedatalla Hamline'i ülikooli diskussioonifoorumil. Muhamedi pildi näitamine Lopez Pratersi kursusel viis ta lausa pisarateni. „Kellele ma peaksin hommikul kell kaheksa helistama, kui minu religiooni solvatakse?"
Ülikool reageeris kiiresti ja lõpetas poole õppeaasta pealt Lopez Pratersi töölepingu. Põhjenduseks toodi islamofoobia. Dotsent kaebas ülikooli maine kahjustamise eest kohtusse ja ülikool hiljem loobus ametlikult sellest etteheitest. Kuid ülikool toonitas veelkord – moslemid, nagu ka kõik teised üliõpilased, peavad tundma end ülikoolilinnakus „austatuna, turvaliselt ja hästi".
Ka teiste ülikoolide juhid tõstavad oma solidaarsust vähemustega esile. Terve päeva protesteerisid ülikooli töötajad koos üliõpilastega vasakpoolse kantsina tuntud Oberlini kolledžist Ohios ühe pagaritöökoja ees rassismi vastu. Lendlehtedel kutsuti boikoteerima ühte väga vana pereettevõtet.
Põhjus: valgenahaline omanik süüdistas ühte mustanahalist üliõpilast varguses laost. Omanik järgnes talle tänavale. Seal sattus ta käsikähmlusesse kahe teise mustanahalisega. Üliõpilased tunnistasid ennast hiljem süüdi. Pärast pikka kohtuprotsessi kohustati kohtuotsusega ülikooli juhtkonda maksma pagarikojale laimamise eest 36,59 miljonit dollarit.
Poliitilise korrektsuse vohamisel USA-s on ka kindlad majanduslikud põhjused. Õppemaksud on Ühendriikides vahepeal kohutavalt tõusnud – ja kes nii palju maksab, see seab ka nõudmised. Paljud üliõpilased ei eelda mitte ainult ööpäevaringset hoolitsust professoritelt, nõustajatelt ja psühholoogidelt.
Nad nõuavad ka heaoluatmosfääri, kus kedagi ei solvata ja eemale ei tõugata, teatud ärklevat meeleolu, milles puuduvad poliitilised vastuolud. Ja kui võimalik, siis üldse ilma igasuguse õpisurveta ja hinneteta. Vaevalt, et keegi tahab diplomile hinnet „rahuldav" pärast suuri kulutusi õppimisele.
Keskmiselt saab USA õppemakse jagada kolmeks: bakalaureuse diplom avalikus ülikoolis oma osariigis maksab keskmiselt 100 000 dollarit. Mõne teise osariigi avaliku kolledži läbimine läheb maksma ümmarguselt 175 000 dollarit ja erakõrgkoolis ca 218 000 dollarit.
Eksamid on liiga rasked, professorid lahkuvad
Oberlini kolledžis on õppemaks bakalaureuse tasemel lausa 320 000 dollarit. Pisut kallim on New Yorgi ülikool, kus kulud on ca 218 000 dollarit.
Eelmisel semestril jõudis New Yorgi ülikool ajalehtede pealkirjadesse, kui üliõpilased sundisid lahkuma keemiaprofessori, sest neile tundus, et eksamid on liiga rasked ja hinded liiga kehvad. Pärast aastakümneid Princetoni ülikoolis ja hiljem New Yorgi ülikoolis õpetamist lõpetati 82 üliõpilase petitsiooni alusel professor Maitland Jones'i tööleping[*].
„Jones pärineb ajast, mil õpetati veel väga kõrgel, põhjalikul ja nõudlikul tasemel. Loodetavasti saavad üliõpilased aru, et see on neile ainult kasulik ja hea," kaitses keemiaprofessor Paramjit Arora oma kolleegi ajalehes New York Times. Ka Jones'i teaduslik assistent oli tema poolel. „Mulle tundub, et üliõpilased, kes kursuse üle kõige rohkem kaebasid, ei kasutanud isegi abimaterjale, mis me neile valmis panime," sõnas Zacharia Benslimane.
Ülikool on business
Kas keemiakursus, kus on rahulolematud üliõpilased, võiks olla Z-generatsiooniga ümberkäimise juhtumiuuring? Kui palju võimu peaks üliõpilastel dotsentide üle olema? Kas arvukate üliõpilaste survele antakse aina enam järgi? Cornelli ülikoolis kogutakse praegu allkirju petitsioonile hinnete kaotamiseks. Eliitülikooli üliõpilased nõuavad, et tavapäraste hinnete asemel peaks olema ainult „läbitud".
USA-s on ülikool ka business. Nii näitaks kasvas Yale'i ülikooli administratsioon raamatupidamise ja turunduse poolel viimasel kahekümnel aastal ligi 150 protsenti, professorite arv aga 10 protsenti. Stanfordi ülikoolis on ülikooli töötajaid sama palju kui üliõpilasi. „Ilmselgelt tahetakse õnnelikke üliõpilasi," lausus Arora, töölt lahti lastud keemiaprofessori kolleeg. „Nad peavad ülikooli kohta positiivseid asju ütlema, et oleks rohkem sisseastujaid."
Tõlkis René Allik
[*] Kusjuures professor Maitland Jones pälvis mitmeid tunnustusi oma õppetöö eest ja ta oli valitud ka New Yorgi ülikooli cool'imate professorite sekka. Lisaks sellele on ta kirjutanud populaarse keemiaõpiku. Tõlk