"On meelevaldne, kurb ja eksitav seostada ivermektiini vaktsiini-, maski-, piirangute- ja üleüldse peaaegu kõige vastastega. Ivermektiini teemal oleks vaja kaasata ühe laua taha nii kasutamise pooldajad kui vastased ning viimaks alustada ka Eesti meedias tasakaalustatud debatti," kommenteerib molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma Delfis ilmunud uut ivermektiini käsitlevat artiklit.
Delfi "teadus" on avaldanud järjekordse teose eksitavate artiklite kullafondist. Sõber kirjutas seda artiklit jagades: "Ma ei tea, kelles rohkem pettunud olla. Kas ajakirjanikus, kelle artikli eest ma maksin või ravimiameti eksperdis, kellele maksan palka maksumaksjana".
On meelevaldne, kurb ja eksitav seostada ivermektiini vaktsiini-, maski-, piirangute- ja üleüldse peaaegu kõige vastastega.
Soovitan tasakaalu huvides tutvuda näiteks dr John Campbelli seisukohtadega, kes on veendunud vaktsiini-, maski-, piirangutepooldaja. Või näiteks dr. Paul Mariku seisukohtadega, kes on üks ivemerktiini propageerimise eestvedajaid maailmas.
Olen ise korduvalt rõhutanud, et ravi ja vaktsiini ei tohiks vastandada, vaid mõlemaid on vaja. Nii nagu autos on lisaks turvavööle ka pidureid.
Kindlasti on oma narratiivi omaval meedial lihtsam öelda "ei" ivermektiinile sidudes selle millegi nii ebapopulaarse, kui vaktsiinivastasusega. Üleüldse on alavääristamine või lahterdamine omane neile, kel saavad dialoogis sisulised argumendid otsa.
Kuigi Delfi sõnul kasutatakse ivermektiini ainult Tšehhis ja Slovakkias on tegelikkuses ravimit kasutavaid riike 26, nende hulgas ka Bulgaaria ja Makedoonia Euroopas.
Alar Irsi sõnul on viimase aasta jooksul olnud parimal juhul üks tõsiseltvõetav uuring ivermektiini kasutamise kohta koroonahaiguse raviks ning seegi andis tulemuseks negatiivse vastuse. Kui uurida fakte, siis selgub, et tegelikult on tehtud 63 kontrollgrupiga uuringut koos 26398 patsiendiga, millest enamik näitab ravimi positiivset mõju ning mõned on neutraalsed. Negatiivset ehk kahjulikku mõju pole näidanud ükski uuring, samuti pole ükski uuring täheldanud ivermektiini toksilisust või ohtlikust patsientidele. Lisaks on käimas ca 50 uuringut.
Delfi artikkel viitab Euroopa Ravimiameti (EMA) soovitusele, mis on tehtud juba kaua aega tagasi märtsis. Kahjuks ei pidanud Delfi vajalikuks teema tasakaalustatud kajastamist, ega võtnud kõrvale ühegi riigi ekspertkomisjoni teistsugust seisukohta, mida on tänaseks kümneid. Siinkohal pakume võimalust lugeda eesti keeles Briti ivermektiini ekspertkomisjoni (BIRD) vastust, mis on saadetud EMAle 26.03.21. Vastus lükkab veenvalt ümber EMA eksitavad väited.
Saatsin BIRDi vastuse nii originaalkeeles kui ka eestikeelse tõlkena 23.04.21 ja 09.05.21 muuhulgas järgmistele ametiasutustele (saajate hulgas oli ka Alar Irs): teadusnõukoja liikmetele, terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhile, terviseametile, Haigekassa Ravijuhendite nõukoja liikmetele, ravimiametile, sotsiaalministeeriumile, tervise- ja tööministrile, Arstide liidule, Perearstide seltsile, Apteekriteliidule, õiguskantslerile, riigikogule, riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele, peaministrile, presidendile, enamikele haiglatele ning paljudele arstidele. Lisaks saatsin samadele adressaatidele info Rahvusvahelise Ivermektiini Konverentsi toimumise kohta ning pressiteate 300-le ajakirjanikule, ent mitte ükski väljaanne ei kajastanud teemat.
On kummaline, et Alar Irs ja Delfi on otsustanud fokuseerida praeguses kiirelt muutuvas pandeemias märtsi kuu andmetele. Sest tänase päeva uudis number üks on see, et sarnaselt vaktsiinidele on Delta tüve vastu ivermektiini tõhusus langenud. See on murettekitav uudis ning seab ivermektiini edaspidise pikaajalise profülaktilise kasutamise suure küsimusmärgi alla. Haiguse raviks on ivermektiini kasutamine endiselt igati põhjendatud. See on aga juba eraldi pikema artikli teema, mille olen valmis kirjutama kohe, kui ükski meie tavameedia väljaannetest annaks lootust selle avaldamiseks.
Tasakaalustatud informatsiooni otsinguil võiks Eesti meedia oma allikate hulka arvata ka teadusuudiste portaali TrialSiteNews, mis on ivermektiini teemat kajastanud alates aprillist 2020 sadade artiklite ja arstide intervjuudega. TrialSiteNews annab mõlemale poolele sõna ja edendab teaduslikku debatti. Vaid paar päeva enne Delfi artiklit avaldas TrialsiteNews tasakaalustatud informatsiooniga artikli "Ivermektiini faktikontroll – sõltumatu TrialSite analüüs".
Ivermektiini teemal oleks vaja kaasata ühe laua taha nii kasutamise pooldajad kui vastased ning viimaks alustada ka Eesti meedias tasakaalustatud debatti. Seda enam, et ravi vajavad ka vaktsineeritud, kuna vaktsiinide kaitse pole kaugeltki täielik isegi raske haiguse vastu. On fakt, et terviseametkonnad on takistanud ohutute ja tõhusate ravimite kasutamist varajases ravis. Ivermektiin on ainult üks nendest. Terviseametkonnad "kaitsevad" inimesi ivermektiini eest, mis on ohutum paratsetamoolist ja mida on manustatud miljardeid doose. Ivermektiin on WHO oluliste ravimite nimekirjas ja selle avastanud teadlased on saanud Nobeli preemia.
Kiiresti muteeruva viirusega kooseksisteerimine eeldab tõhusat ja ausat teadust, ning rahvusvaheliste ekspertide koostööd. On viivitamatult vaja uuendada varajase ravi protokolle. WHO-l ja Eesti Perearstide Seltsil endiselt sisuliselt puuduvad koduse ravi juhendid, mis mitmel pool mujal maailmas on edukalt kasutusel ning pidevalt uuendamisel.