Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtteid koondava konglomeraadi Rostec'i direktor Sergei Tšemesov andis teada, et Vene relvajõud on testinud Süürias lahingtingimustes uut tüüpi "enesetapja" lahingdroone.
"KUB-BLA" ja "Lancet" nimelised süsteemid töötavad koostöös luuredroonidelt reaalajas omandatava infoga, patrullides lahingvälja kohal ning rünnates sööstmanöövriga välja valitud sihtmärke.
Rostec'i uued ründedroonid avalikustati esmakordselt 2019 Abu-Dhabi lennushowl ning võetakse peagi Vene relvajõudude teenistusse. KUB-BLA tüüpi tapjadroon on võimeline madalal (80–130 km/h) tempol lahingtsooni kohal lendlema kuni 30 minutit, rünnates väljavalitud sihtmärki nii avatud maastikul kui osaliselt varjestatud positsioonidel. "Lancet" droonid töötavad samal põhimõttel, ent on autonoomsemad, vajades lendamiseks üksnes navigeerimissatelliitide signaali.
Vene Föderatsiooni hiiglaslik sõjatööstuskompleks pööras NSVL lagunemise järel väga piiratud rahalistes tingimustes oluliselt vähem tähelepanu droonitehnoloogia väljatöötamisele kui lääne ja Iisraeli aeronautika ettevõtted. Robotiseeritud autonoomsete ja poolautonoomsete lennumasinate väljatöötamise buum algas Venemaal 2011 seoses sõjaväe ümberrelvastamise programmi algusega.
„Enesetapja" droonid on maailmas kõige laialdasemalt kasutusel Iisraeli poolt, mis on ühtlasi üks peamiseid droonitehnoloogia eksportijaid maailmas. Iisrael oli esimene riik maailmas, mis hakkas pärast 1967. aasta Kuuepäevast sõda kasutama raadiojuhtimisel piloteeritud luuredroone – esmalt Egiptuse sõjaväe manöövrite jälgimiseks. Aastakümnete jooksul omandatud vilumus on teinud juudiriigist tehnoloogilis-operatsioonilise liidri väikese ja keskmise klassi droonlennukute kasutamises.
Vene Föderatsiooni esimeste suitsiid-droonide katsetus Süürias kuulutab aga ette süsteemide kiiret ja laialdast kasutuselevõttu kogu Vene relvajõududes järgneva kümnendi jooksul. Tehnoloogilise komplekssuse mõttes on tegemist Venemaa jaoks väga lihtsakoelise ülesandega. Luure ja kommunikatsioonisatelliitide tehnoloogiat valdava ning viienda põlvkonna hävitajaid tootva aerokosmose sektori jaoks pole eriline keerukus toota (vajaduse korral massiliselt) piiratud lahingraadiusega odavaid ründedroone. Pigem võib tehnoloogia kasutuselevõtt takerduda Vene relvajõudude doktrinaalsete ning bürokraatlik-administratiivsete pudelikaelte taha.
Kuigi tänaseks päevaks on Vene relvajõud võtnud kasutusele suures sortimendis ning arvestatavas koguses droone kõikide relvaliikide läbilõikes, on ründedroonide tehnoloogia sõjandusalane nišš, milles domineerivad jätkuvalt ülekaalukalt Ameerika Ühendriigid, mille ründedroonide hulk ületab ülejäänud maailma relvajõudude kasutuses oleva arsenali.