Taas kord tuleb idast tähelepanuväärseid uudiseid, mis annavad tunnistust vaimsete ja kultuuriliste jõujoonte selginemisest. Nimelt tetatsid Venemaa võimud, et abordireklaamid keelatakse ära.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas selle seaduse eile, edastab Reuters.
Abort seadustati Venemaal Nõukogude Liidu poolt ning on kurvaks osaks kommunismi pärandist. Kuigi Venemaal tehakse võrreldes mitmete teiste riikidega endiselt väga palju aborte, on sealseid abordiseadusi viimastel aastatel karmistatud. 2011. aastal võeti vastu seadus, mis keelab enamiku abortidest pärast 12. rasedusnädalat.
Postimees vahendab uudist kommenteerides, et nimetatud seaduse vastaste arvates solvab see naiste seksuaalset ja järglaste saamise õigust. Sellest, et seaduse toetajate arvates on see hädavajalik ja märgilise tähtsusega samm austuse taastamisel sündimata laste eluõiguse vastu ei ole kirjutatud poolt sõnagi.
Aga eks see olegi iga ühiskonna moraalse palge hindamisel oluline küsimus, kas hierarhiliselt seatakse kõrgemale inimese õigus elule või kellegi vaba seksuaalne enesemääratlemine.
Küsimus on selles, mida nähakse kaitsmist vääriva hüvena ning kas kas ühiskond valib tee, kus austatakse ka kõige nõrgemate inimeste elu ja väärikust, või valib ta tee, mis loob tugevamatele võimalikult ulatuslikud võimalused teostada oma vabadust ükskõik millisel viisil, olgu selle tagajärjeks kasvõi nõrgemate inimeste tahtlik tapmine.
Iseensest on muidugi õõvastav, et süütute inimeste tahtliku tapmise teenust võib üleüldse kusagil avalikult reklaamida. Samas on nt USA-s see paljudes osariikides ka tänane reaalsus ning Hollandis arutletakse aktiivselt eutanaasia-teenuse erakätesse andmise ja selle reklaamimise seadustamise üle.
Need on põhimõttelised valikud, mida rahvad ja riigid peavad langetama, ent need on ka valikud, mis määravad ära rahvaste ja riikide saatuse.
Varro Vooglaid