Venemaa peaprokuratuur tunnistas novembri lõpus ebasoovitavaks multimiljardär George Sorose Avatud Ühiskonna fondi ja fondi Koostöö, käsitledes neid ohuna põhiseaduse alustele ja riigi julgeolekule.
Otsuse langetas Venemaa peaprokurör Juri Tšaika pärast Föderatsiooninõukogu pöördumist palvega kontrollida ühinguid, mis on kantud Venemaal soovimatute ühingute nimekirja. Kontrolli käigus leiti, et nende kahe fondi tegevus kujutab endast ohtu Venemaa põhiseaduslikele väärtustele ja julgeolekule. Venemaal on Sorose fondi nimetatud ka "pehme agressiooni" kandjaks.
Peaprokuratuuri ametliku esindaja Marina Gridneva sõnul "on kindlaks tehtud, et Avatud Ühiskonna Fondi (Open Society Foundations) ja Avatud Ühiskonna Instituudi fondi Sodeistvije (OSI Assistance Foundation) tegevus kujutab endast ohtu Vene Föderatsiooni põhiseadusliku korra alustele ja riigi julgeolekule".
George Soros teatas vastuseks, et tema fondide keelustamise näol on tegemist vaid ajutise hälbega, sest Venemaa inimeste püüdlust parema tuleviku poole ei olevat võimalik alla suruda "ja viimaks saadab meid edu".
85-aastane Ungari juudi päritolu multimiljardär rahastab 70 riigis tegutsevat fondide võrgustikku, et toetada inimõigusi, sõnavabadust ja haridust. Sorose fondid on olulised instrumendid multikultuursuse ja liberaalsete hoiakute levitamisel "avatud ühiskonna" edendamise sildi all. Hiljuti nõudis George Soros avalikult, et Euroopa võtaks lähiaastatel vastu vähemalt miljon immigranti aastas.
Sorose rahastatud Avatud Eesti Fond tegeleb oma sõnul "peamiselt avatud valitsemise ning põhiõiguste ja sotsiaalse sidususe teemadega" ja püüab "kaasa aidata sellele, et valitsemine oleks läbipaistev, kaasav ja avatud, et ühiskonnas toimiks sisukas kahekõne kodanike ja otsustajate vahel, et inimeste põhiõigused oleksid tagatud ning poliitikaotsused lähtuksid avalikust huvist."