Euroopa Liidu liiduvabariikide juhid ei jõudnud Venemaa külmutatud varade arvelt Ukrainale reparatsioonilaenu andmise osas üksmeelele ja selle asemel võtab Euroopa Liit laenu.
18. detsembril alanud Euroopa Liidu ülemkogu lõppes 19. detsembri varahommikul kell kolm kui Euroopa Ülemkogu president António Costa teatas, et liiduvabariikide juhid otsustasid Ukraina lühiajaliste vajaduste katteks võtta 90 miljardi euro eest laenu. Samas kinnitas Costa, et jätkuvalt otsitakse võimalusi, kuidas Venemaa külmutatud varad kasutusele võtta, vahendab Euractiv.
Venemaa külmutatud varade arvelt Ukrainale reparatsioonilaenu andmise mõtte mahamatmist nähakse Belgia peaministri Bart De Weveri suure võiduna.
Ülemkogu tulemus kujutab alandavat kaotust reparatsioonilaenu pooldajatele eesotsas Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi, Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni ja lõpetades Kristen Michali ning Kaja Kallase suguste pisemate tegijatega. Kõik osutatud inimesed panid Venemaa külmutatud varade ärastamise nimel mängu ohtralt poliitilist kapitali ja kinnitasid kuude kaupa, et Euroclearis olevad Venemaa varad on Ukraina sõja toetamiseks ainus lahendus.
Ühel hetkel saadi aru, et tippkohtumine võib selle senisel kujul kesta päevi ja nii otsustasid liiduvabariikide juhid ilma mobiiltelefonideta sulgeda ennast ühte konverentsiruumi, et leida De Weverile sobiv lahendus. Belgia peaminister nõudis, et liiduvabariikide pealinnad jagaksid viimaseni kõike riske, mis kaasnevad Belgiale Venemaa varade hõlvamisega. Millega kõikide liiduvabariikide esindajad nõus ei olnud.
Peale rohkem kui neljatunnist arutelu saadi aru, et Venemaa varade arvelt 210 miljardi euro suurusest reparatsioonilaenu võtmisest asja ei saa. Selle asemel pakuti välja lahendus, et Euroopa Liidu pikaajalise eelarve tagatisel võetakse 90 miljardit eurot laenu, millega üritatakse Ukrainal järgmisel kahel aastal majanduslikult nina vee peal hoida.
Kuigi sõnades lubatakse reparatsioonilaenu mõtet edasi arendada, on lahendus siiski poliitiliselt surnud.
Mis kujutab võitu samuti Ungari peaministrile Viktor Orbánile, Tšehhi peaministrile Andrej Babišile ja Slovakkia peaministrile Robert Ficole, sest laenukavas on kirjas, et võetav laen kolme riigile uusi rahalisi kohustusi kaasa ei too.
Toimetas Karol Kallas