Ajal kui humanitaarkatastroof ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised on sundinud Venezuelast põgenema miljoneid inimesi, valis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon riigi oma kõrgemasse inimõiguste nõukokku.
Venezuela võitis koha ÜRO Inimõiguste Nõukogus eelmisel neljapäeval toimunud hääletusel. Moslemi- ja diktatuuririikide toel sündinud otsus manati erinevate õiguslaste poolt maa põhja, kuna riik rikub süstemaatiliselt inimõiguseid, vahendab Deutsche Welle.
Venezuela välisminister Jorge Arreaza kuulutas otsuse "suureks võiduks" ja lubas kasutada positsiooni rahu edendamiseks. Riigi Inimõiguste nõukokku valimise vastu olid üle viiekümne riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni eesotsas mitme Ladina-Ameerika riigi, USA ning Iisraeliga.
Koos Venezuelaga pälvis teise Ladina-Ameerikale ette nähtud koha Inimõiguste Nõukogus Brasiilia. Brasiilia sai hääletusel 153 häält, Venezuela 105 ja Costa Rica jäi kolmanda kandidaadina nõukogust välja.
Human Rights Watchi asedirektori Philippe Bolopioni sõnul on Venezuela nimetamine nõukokku "teenimatu" ja ta nimetas seda "löögiks näkku riigis valitseva režiimi lugematutele piinatud ja tapetud ohvritele".
Ameerika Ühendriikide ÜRO saadiku Kelly Crafti sõnul on ühe hullema inimõiguste rikkuja valimine teiste inimõiguste üle otsustajaks "tragöödia Venezuela rahva jaoks". Lisaks osutas ta Venezuela valimisele kui raudkindlale tõestusele, miks ÜRO Inimõiguste Nõukogu on kapitaalselt katki, et see on üdini silmakirjalik ja miks USA otsus sellest nõukogust kõrvale jääda oli ainuõige.
Iisraeli ÜRO saadik Danny Dannoni sõnul: "… on Inimõiguste nõukogu jätkuvalt minetamas inimõiguseid ja tänaseks on sellest saanud diktaatorite ja sõjakurjategijate kaitsja."
ÜRO Peaassambleel osalenud 193 riiki valis 47-liikmelisse Inimõiguste Nõukokku neliteist uut liiget, kelle ametiaeg algab 2020. aasta 1. jaanuaril. Kohad nõukogus on jagatud geograafiliste kvootide järgi.
Toimetas Karol Kallas