Kasuperede olukord Eestis on kodanikualgatuste toel edenenud, kuid palju püsib eelarvamusi. Samuti on vanemliku juhatuseta laste kasvatamisel liigselt tunda riigi kätt.
Valev Mägi (30) on erivajadusega kodanikuaktivist ja ettevõtja. Lisaks on ta hooldevanem 15-aastasele noormehele. Mägi leiab, et kodanikuühendused on teinud hooleta laste integreerimisel perekonda ja ühiskonda väärt tööd, kuid pool maad on veel minna. Tulevikus peaksid osapooled moodustama võrgustiku, kus suunav ja määravam roll on kodanikeühendustel ning riigi roll toetada rahaliselt. Peres kasvav laps on turvaliselt hoitud ja ühiskonnale soodsam nii täna kui tulevikus.
Ühenduste ja ametkondade jaotatud rollid
Sigrid Petoffer on kasuvanemate koolitusprogrammi PRIDE koolitaja, mis valmistab ette uusi perekondi lapse tulekuks ja kasvatamiseks.
Kõige paremini saavadki tema sõnul kodanikuühendused luua võimalusi perede kooskäimiseks. Ühinguid on Eestis mitmeid, teiste seas ka MTÜ Oma Pere, mille juures Petoffer isegi tegev on.
"Vanematel on võimalus ühinguga liituda ja olla kursis riigi tasandil toimuvaga, koolitustega ja kirjandusega. Ühingud korraldavad peredele tugigruppe ja perepäevi. Perede lugude jagamine meedias julgustab uusi ja olemasolevaid perekondi ja harib kogu ühiskonda," rääkis Petoffer.
Kohalike omavalitsuste roll on pakkuda peredele tugiteenuseid kohalikul tasandil. Siia kuulub kool, lasteaed, huviringid ja erialaspetsialistid.
Lastekodude asemel kohesed tugipered
Riigi ülesanne on Petofferi sõnul asendushoolduse arendamine suunal ja viisil, mis oleks lapsi ja peresid toetav. Samuti rahaliste vahendite leidmine näiteks toetusteks, mida peredele makstakse igakuiselt.
Sotsiaalkindlustusameti juures töötav riiklik lastekaitseüksus tegeleb hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja lapse paigutamisega perekonda. Ameti korraldada on ka peredele pakutavate tugiteenuste osutamine ehk teenuse pakkujate leidmine.
Mägi lisas omalt poolt, et riigi, ametite ja kodanikualgatuste ülesanne peaks lisaks eelnevale olema ka leida pered, kes on valmis vanemliku hooleta jäänud lapsi koheselt vastu võtma.
"Võrgustiku loomine peab olema riigi ja kodanikuühiskonna ühisloome. Kui laps on jäänud ripakile, peab tema kõrval olema kohe tugipere," leidis ta.
Teisisõnu tuleks rohkem toetada ka laste bioloogilist peret. Täna seda mingil määral ka tehakse.
"Aga kui nad hätta jäävad, siis puudub kaitsemehhanism, mis suunaks lapse päris perre. Teda ootab lastekodu, kus "ema" ja "isa" on vaid palgalised töötajad," nentis Mägi.
Mis on mis?
Hooldusperedes jääb lapse seaduslikuks esindajaks ehk eestkostjaks kohalik omavalitsus. Nende perede arv näitab jätkuvat langustrendi. Samas on riik loonud uudse võimalusena lapse elama asumise perekodusse, mis tähendab seda, et inimene võib vastavate tingimuste olemasolu korral kasvatada lapsi oma kodus. Seda teenust osutab näiteks SOS Lasteküla.
- 2005. aasta lõpu seisuga oli Eestis 597 hooldusperekonda, kus elas 732 last.
- 2015. aasta lõpu seisuga elas 153 hooldusperes 205 last.
- 2016 ja 2017 vähenes laste ja pere arv veelgi.
Ka lapsendamisi on viimastel aastatel arvuliselt vähem. Lapsendajaperedes elab hinnanguliselt 900 last. Lapsendamise otsustab kohus. Peale seda tekivad lapse ja vanema vahel tavapärased kohustused ehk katkevad juriidiliselt kõik lapse eelnevad sugulussidemed.
Eestkosteperedes elavate laste arv on püsinud muutumatuna. Umbes 70 protsendi ulatuses on tegemist lapse elama asumisega lähisugulaste juurde.
- Statistiliselt oli 2017. aasta lõpu seisuga Eestis 40 asutust, mis osutasid asenduskodu teenust ja kus elas 968 last.
- Perekonnas hooldamise teenust osutas 121 peret, kus elas 2015 last.
- Eestkosteperedes elas 1281 last. Lapsendajaperedes hinnanguliselt 900 last.
Käesoleva aasta augustis toimub MTÜ Oma Pere suvekool kasuperedele. Ürituse toimumist saate toetada annetades sihtotstarbeliselt MTÜ Oma Pere kontole nr: EE252200221040060504, makse selgitusse saab kirjutada "annetus suvekooli heaks". MTÜ Oma Pere kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.