Eile kohtus president Kersti Kaljulaid kõikide erakondade esindajatega. Martin Helme sõnul arutati ÜRO rändeleppe, põhiseaduse ja valitsuskriisi üle. Ühtlasi lubas Helme, et EKRE teeb kõik endast oleneva, et rändelepe parlamendihääletusele ei pääseks.
Üldisemas plaanis oli kohtumine presidendiga põhimõttelisem – arutati, kas kõikide globalistlike algatustega kaasa jooksmine teeb Eestile rohkem kasu või kahju.
"Meil olid kategooriliselt erinevad nägemused sellest, kuid vestlus toimus rahulikus ja sõbralikus keskkonnas. Rääkisime ka põhiseadusest ja kuidas põhiseaduslikud institutsioonid peaksid kaitsma Eesti huve," ütles Helme Objektiivile.
Helme silmis on meil terve rida põhiseaduslikke institutsioone, kes töötavad Eesti kui rahvusriigi vastu ja õõnestavad sihilikult põhiseaduse preambulis ettenähtud korda. Seetõttu tuleks valitsuskriisi asemel rääkida hoopis põhiseaduse kriisist.
Ühtegi mõistlikku põhjust valitsuse tagasiastumiseks Helme siiski ei näinud.
"See oleks vastutuse eest põgenemine ja kellelegi teisele enda tekitatud probleemide jätmine. Suure tõenäosusega võib tekkida meil vähemusvalitsus," sõnas Helme.
Eelmise nädala seisuga olid selleks valmis vaid Sotsid. Nemad olid valmis valitsuse lõhki ajama ja eelarve põhja laskma, kui nad ei saa oma immigratsioonipoliitikat. Keskerakond ja ka Isamaa selleks valmis ei olnud.
Rändeleppe parlamendis otsustamise ettepaneku vastu lubas Helme võidelda mitmel moel. Esmalt rõhutas ta, et ettepanek on Jevgeni Ossinovski poolne poliitiline seisukohavõtt ja sellel puudub igasugune juriidiline siduvus parlamendile või presidendile.
"Kui hakkaksimegi kõiki seaduseid ja eelarveid selliselt koostama, siis meil poleks enamusvalitsust vajagi ja iga päev oleks uus valitsuskoalitsioon," leidis Helme.
Helme lubas praegusesse avaldusse sisse suruda mõne parandusettepaneku, mis muudaks praeguse ettepaneku sisutühjaks.
Kui see ei õnnestu, siis teeb EKRE kõik endast oleneva, et see ei tuleks hääletamisele enne Marrakechi kogunemist detsembri alguses.
Viimaks toimub hääletamine erakorralisel istungil. See tähendab, et kohal peab olema vähemalt 51 saadikut, kes nupule vajutavad.
"Teeme tööd selle nimel, et saadikud kokku ei tuleks. Kuigi iseenesest pole meil midagi istungi vastu, sest inimesed peavad teadma, millisel seisukohal üks või teine saadik selles küsimuses on," sõnas Helme.
Lõpetuseks kutsus Martin Helme üles ÜRO rändeleppe vastaseid veel kord oma vastumeelsust näitama.
Järgmine meeleavaldus toimub esmaspäeval, 26. novembril kell 10:00 Toompeal, Riigikogu ees.