EKRE kampaaniaüritus Viljandis. Foto: EKRE

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma töötas läbi erakondade valimisprogrammid ning koostas nende põhjal ülevaatliku ristiinimese valimislabürindi. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) puhul toob ta välja nende lubaduse oma usust mitte taganeda ning vastuseisu perekonna tähenduse muutmisele ja riiklikult rahastatud valikabortidele.

EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas, et nagu 2019. aastal, mil ta koostas valimiste eelselt ristiinimese valimiskompassi, tegi ta sisuliselt sama ka tänavu ristiinimese valimislabürindi kujul, milles ta kõrvutas lähenevate valimiste ootuses Eesti Kirikute Nõukogu poolt eelmise aasta novembris erakondadele saadetud ettepanekud parteide valimislubadustega ning koostas saadud tulemustest ülevaate.

Viilma selgitab, et ei nimeta seekordset analüüsi ristiinimese valimiskompassiks, vaid ristiinimese valimislabürindiks, sest eelmisel korral olevat tema koostatud kompass mitmete arvates näidanud vales suunas.

"Minu seekordne kirjutis esindab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlikke seisukohti selles ulatuses, kus on vastavad seisukohad ametlikult kujundatud. Kõik ülejäänu on minu kui Eesti kodaniku isiklik arvamusavaldus selle kohta, mida ma erakondade programmiliste lubaduste labürindis ringi kobades ristiinimesena märkasin ning loetust järeldasin," selgitab Viilma ning lisab, et osade kommentaaride taustaks on ka tema isiklikud kontaktid ja vestlused erakondade esindajatega, kellega need toimusid ametlikul tasandil.

Viilma: EKRE kinnitas, et nad oma usust ei tagane

Viilma sõnul meeldib EKRE esindajatele kõneleda oma erakonnast kui kristlikke väärtusi esindavast, neid väärtusi järgivast ja kristlikku usku toetavast parteist. "Ka Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse liikmete kohtumisel EKRE fraktsiooni esindajatega kinnitati meile, et EKRE oma usust ei tagane," kirjutab Viilma, lisades samas, et erinevalt ohust, et usust võivad taganeda Eesti kirikud või vähemalt mõni neist, nagu seda neile kohtumisel öeldi.

Samas toob EELK peapiiskop välja, et kohtumisel EKRE esindajatega kõlas just ühe nende esindaja suust "aastakümneid ateistliku propaganda juurde kuulunud stampväide, et ristiusk jõudis Eestisse tule ja mõõgaga".

"Ka oli mulle ja ilmselt ka mu kolleegidele katoliku piiskopile Philippe Jourdanile ja baptisti pastorile Erki Tammele, kellega koos kohtumisel osalesime, üllatuslik Henn Põlluaasa väide, et ilmselt jäi just minu eelmiste valimiste eel koostatud ristiinimese valimiskompassi süül ära abielureferendum ning lagunes ka Keskerakonna, Isamaa ja EKRE konservatiivne koalitsioon," väidab Viilma.

Ta selgitab, et selleks, et mitte pälvida seekordse analüüsi järel sama hukkamõistvat ja ähvardavalt kõlanud hinnangut, ei julgegi ta seekord väga tõsiselt EKRE programmi analüüsida.

Samas toob ta seal järgnevalt siiski välja EKRE peamised lubadused, mida iga ustav ristiinimene võib muude erakondade lubadustega võrrelda ning langetada kõigi erakondade seniseid tegusid ja otsuseid hinnates oma isikliku otsuse:

  • Kaitseme perekonda kui rahva püsimise, kasvamise ja ühiskonna alust; me ei luba perekonna – laste ema ja isa – tähenduse muutmist riigi õigusaktides.
  • Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest.
  • Seisame vastu püüdlustele piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat.
  • Tühistame kooseluseaduse kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti.

Viilma lisab eelnevale, et EKRE on sõnastanud ka oma riigikaitseprogrammi, milles kirikute jaoks on oluline lubadus taastada kaitseväe kaplaniteenistus. "On selge, et praeguses hapras julgeoleku olukorras on just kaplanitel suur roll kaitsetahte hoidmisel ja tõstmisel," leiab ta.

Viilma soovitab kristlastel langetada oma valik oma südametunnistusele toetudes

"Iga kristlane võib valimistel osaleda või mitte osaleda. Kodanikuna on kõigil õigus hääletada mõne erakonna sellise kandidaadi poolt, kes on erinevatel põhjustel kõige sümpaatsem. On siiski oluline, et me oma toetushäält andes teame, millist maailmavaadet erakond, kus väljavalitud kandidaat kandideerib, esindab. Inimest toetades toetame tema erakonna nimekirja ja ka kõiki neid, kes lõpuks parlamenti pääsedes hakkavad mõjutama meie seadusandlust ja elu lähituleviku Eestis," rõhutab Viilma kokkuvõtvalt. 

Seetõttu soovitab ta igal kristlasel oma südametunnistusele toetudes asetada kõrvuti iga erakonna need lubadused, mis on kristlike kirikute tööd ja kristlikke väärtusi toetavad, nende lubadustega, mis on täiesti vastupidise suunaga või lihtsalt neutraalsed.

Nõnda kaaludes saab Viilma sõnul igaüks jõuda otsusele, kas valimistel antud hääl toetab ühiskonna arengut ka kristlikus vaates või ainult ilmaliku maailma ja ainelise toimetuleku vaates, jättes usku ja moraali puudutavad teemad lausa ühiskondliku elu ääremaadele.

"Kristlaste ja kirikute koht ei ole ühiskondliku elu ääremaadel, vaid selle elu keskmes, et oma usu, tegude ja eelkõige ligimesearmastuse kaudu kuulutada Kristust ennast maailmas, kuhu ta meid läkitas," rõhutab Viilma lõpetuseks.

Toimetas Martin Vaher