Euroopa Keskpanga andmed näitavad, et Euroliidu inflatsiooni tõukavad tagant eelkõige ettevõtete kasumid, mitte töötajate palgad.
Soomes Inari talikuurordis toimunud Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu kokkusaamisel tutvustati liikmetele kargeid tõsiasju, et ettevõtted võidavad kõrgest üldisest hinnatõusust, mille maksavad kinni töötajad. Säherdune reaalsus võib EKP-d sundida intresse langetama, vahendab Reuters.
Viimasel aastal on majandusinimeste suurmajanduse valdavaks jutupunktiks olnud väide, et kõigi hindade tõus, alates energiast kuni toidu ja arvutikiipideni on eurotsooni 20 riigi kõrge üldise hinnatõusu taga.
EKP on sellele vastanud viimase neljakümne aasta suurima intresside tõusuga, mis institutsiooni hinnangul peaks vähendama nõudlust. Kasviku tõstmist õigustatatakse väitega, et tarbijahindade kiire tõus põhjustab palgatõusu, mis omakorda tekitab kasviku kruvijoone.
Rohkem kui kahekümnel 26 EKP nõukogu liikmele esitletud andmeslaidil avaneb hoopis teistsugune pilt: ettevõtete kasumid on märkimisväärselt kasvanud, mitte langenud, mida võiks ametliku loogika järele hinnatõusudest oodata, rääkisid Reutersile kokkusaamisel osalenud allikad.
Mõte, et ettevõtted tõstavad hindu tarbijate arvelt liiga palju, peaks avalikkuse kurjaks tegema
Majandusteadlaste sõnul on EKP meetmed olnud kasviku ohjamisel suuresti kasutud, mis peaks omakorda pidurdama kasvikute tõusu.
Kasvikute teema võetakse kõne alla EKP järgmisel, 16. märtsil toimuval kohtumisel.
Euroopa tarbekaupade tootjad tõstsid kasumi marginaale 2021. aastal keskmiselt 10,7 protsenti. Seda on neljandiku võrra enam kui 2019. aastal, enne Covidit ja Ukraina sõda.
Eurostati andmed näitavad, et suurema osa hindade tõusu taga alates 2021. aastast pigem kasumid kui tööjõu hind ja maksud.
Kuna töötajate palgad on tõusnud aeglasemas tempos kui kasvik, siis on eurotsooni töötajate elatustase vähenenud keskmiselt viie protsendi võrra.
Toimetas Karol Kallas