Viktor Orbán ja Ulf Kristersson kohtumisel Budapestis, 23.02.2024 Foto: Scanpix

Viktor Orbáni ja Ulf Kristerssoni vahel puhkes 15. septembril Ungari "õigusriigi põhimõtete" ja Rootsi sisserände ning kuritegevuse teemal elav arutelu. Rootsi peaminister eirab teadlikult riiki tabanud muresid. 

"Traditsiooniliste väärtuste hülgamine, terve mõistuse eiramine ja nõder haldus on põhjuseks, miks ühes Euroopa suursugusemas riigis on juurdunud barbaarsus," kirjutas Orbán 15. septembril ühismeedias.

Ungari valitsuse juht osutas, et Rootsi õigussüsteem sisuliselt lubab kuritegelikel organisatsioonidel kasutada alaealisi, kuna jätab viimased karistamata, vahendab Hungary Today.

"Õigusriigi põhimõtete eesmärgiks on oma inimeste turvalisuse tagamine. Kui alaealisi tüdrukuid kasutatakse süstemaatiliselt mõrvaritena, siis on õigusriigi põhimõtted surnud.

Rootsi on Ungari sõber ja rootsi inimesed on suursugune ja väärikas rahvas.

Ungari on teie pärast mures!

Jumal õnnistagu Rootsit!"

Orbán arvas teises postituses lisaks: 

"Rootsi valitsus loeb meile peale sõnu õigusriigi põhimõtetest. Samal ajal, nagu kirjutatakse Die Weltis ilmunud artiklis, kasutavad kuritegelikud jõugud rootsi lapsi mõrvaritena, kuna teavad, et võimud viimaseid süüdi ei mõista.

Rootsis on mõrva eest vahistatud üle 280 alaealise tüdruku ja perekonnad elavad hirmus. See on südantlõhestav. Rootsi inimesed väärivad paremat." 

Viimasele X-i postitusele lisatud videos räägib peaminister:

"Käesoleva nädala uudise kohaselt on Rootsis 284 alaealist tüdrukut, kes on arreteeritud mõrva eest. … Maffia kasutas neid ära, et nad tulistaksid oma ohvreid pähe, sest neid ei saa selle eest vangi mõista.

See on viis, kuidas riik kokku kukub. Ükski reegel enam ei kehti, avalikku korda pole ja järele jääb ainult barbaarsus.

See pole enam ammu nii, et nad on midagi ära rikkunud, nad on tsivilisatsioonist lahkunud."

Ungari välisminister Péter Szijjártó kommenteeris Rootsi kurba olukorda:

"Ungari ei soovi suurtesse linnadesse piirkondi, kuhu ametivõimud jalga tõsta ei julge. Ungari ei soovi paralleelühiskondi ja ungarlased ei soovi ennast oma riigis tunda võõrana."

Ta jätkas:

"Kümme aastat tagasi me ütlesime: kui riik teeb sisserände küsimustes ainult ühe korra vea, on sellel tagasipööramatud tagajärjed.

Kui nõrkade juhidega nõrgad valitsused lubavad sisserändajad riiki, siis pole neid võimalik enam välja saada. Mille tagajärjed on ennustamatud."

Orbáni väljaütlemiste peale läks lahti suurem sõnasõda Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga. Kristersson on aastate jooksul korduvalt võtnud omale õiguse Ungarit manitseda ja alati on seda saatnud suhtumine, et ungarlased on nagu pahategijatest jõmpsikad, kes vajavad noomimist.

Samasuguse reaalsusest irdumisega oli tegemist siis kui Rootsi väliskaubandusminister Benjamin Dousa teatas tänavu mais, et Rootsi on valmis vastu võtma kuni 40 000 Ungari "omasooiharat põgenikku", sest nii on võimalik lüüa läikima Rootsi kuvand "avatud ja vabadust armastava riigina". 

Kristersson vastas 15. septembril Orbánile:

"Need on ennekuulmatud valed. Mis pole üllatav mehe puhul, kes tühistab oma riigis õigusriigi põhimõtteid. Orbán on vastu tulevasi Ungari valimisi meeleheitel." 

Samal viisil süüdistab Rootsi peaminister maailma suurimaid korporatistliku meedia väljaandeid, mis kõik on avaldanud uudiseid kohutavast olukorrast Rootsi sisserände ja sellega seotud kuritegevusega.

Euroopa Parlamendi Fidezi saadik András László kommenteerib Ungari ja Rootsi valitsusjuhtide sõnasõda: "Võib mängida täpse andmestiku elik seadusandlikult täpse [kuritegude] klassifikatsiooniga, kuid kasvõi osutatud Rootsi peaministri postituse all on kommentaaridetulv, milles tuuakse üheselt välja, kuidas Rootsi organiseeritud kuritegevuses kasutatakse alaealisi, mille eesmärgiks on kaitsta jõugujuhte vastutuse eest."

László jätkas: "Rootsi ühiskonnas esineb sotsiaalse lagunemise nähtusid ja Ulf Kristerssoni rünnatakse just põhjusel, et ta eirab probleemi."

Rootsi politseiameti andmestiku kohaselt tegutseb riigis kuritegelikes võrgustikes kuskil 14 000 inimest. Neist 1700 on alla 18-aastased lapsed ja teismelised.

2023. aastal anti Rootsis kohtu alla kas mõrvakatse elik mõrva eest 520 15–20 aastast noort.

Ungaris toimuvad üldvalimised 2026. aasta aprillis ja Rootsis sama aasta septembris. 

Toimetas Karol Kallas