Ungari ei tee seda, mida Euroopa Liit on rändeküsimustes käskinud teha: jagada ebaseaduslikud sisserändajad liikmesriikide vahel kvootide alusel laiali ja luua vastuvõtuks eraldi sisserändajagetod, teatas Ungari peaminister Viktor Orbán 7. juulil Viinis peetud Austria–Ungari–Serbia rändeteemalisel tippkohtumisel.
Orbán soovitas asendada ilmselgelt mittetoimiv Euroopa rändepoliitika Ungari vägagi hästi toimiva rändepoliitikaga. Tema sõnul on Ungari rändepoliitika väga selge: kedagi ei lubata riiki enne kui ta asüülitaotlus on läbi vaadatud ja rahuldatud.
„Ungari leiab õigusliku ja poliitilise viisi, kuidas jätta Brüsseli langetatud otsused täitmata," lubas Orbán Slovakkia ungarikeelse internetiväljaande „Hírek" teatel.
Ta nimetas valitsevat olukorda kurvaks ning tõdes: „Ungaril tuleb end kaitsta mitte üksnes ebaseaduslike sisserändajate ja inimkaubitsejate vastu, vaid ka Brüsseli vastu; ja kaitsebki."
Orbáni hinnangul kaitseb Ungari oma rändepoliitika abil ebaseaduslike sisserändajate vastu mitte üksnes ungarlasi, vaid kogu Euroopat, sealhulgas Austriat. Ta meenutas, et kui 2022. aastal peeti Euroopa Liidu välispiiril kinni u. 330 000 ebaseaduslikku sisserändajat, siis Ungari–Serbia piiril peeti neist kinni u. 270 000.
Ungari valitsusjuht tänas Austria valitsusjuht Karl Nehammerit toetuse eest Ungarile hiljutisel Euroopa Liidu tippkohtumisel, kirjutas sama teemat käsitledes Ungari ingliskeelne internetiväljaanne „Hungary Today" päev pärast Viinis toimunud kolmiktippkohtumist.
Orbán nimetas Ungarit Euroopa ainsaks sisserändajavabaks riigiks, selle peamise põhjusena aga nimetas nii õiguslikke kui ka käegakatsutavaid tõkkeid, mis seatud kutsumata külaliste ette. Tõhusaimaks käegakatsutavaks tõkkeks on Ungari lõunapiiril asuv piiritara. Ja kuigi aeg-ajalt juhtub, et mõned tööriistadega varustatud ebaseaduslikud sisserändajad pääsevad piiritarast siiski läbi, püütakse nad enamasti kinni, vähendades sel viisil ühtlasi rändesurvet Austria piirile.
Iga rändepoliitika, mis ei ütle sisserändajaile selgelt „oota väljas!", toimib sisuliselt kutsena ebaseaduslikele sisserändajatele, ja kuna Euroopa Liit ei ütle neile, et tuleb oodata väljaspool EL-i välispiiri, kuni asüülitaotlus on läbi vändatud, siis võib see maksma minna veel kümnete tuhandete inimeste elu, toonitas Orbán.
Koostöö illegaalide vastu on tõhus
EL-i asüülisüsteem ei toimi, mistõttu Austria ongi – koos Ungari ja Serbiaga – tõmmanud sellele pidurit, lausus Karl Nehammer. „Oleme võitluses ebaseadusliku sisserände vastu liitlased ja sõdime organiseeritud kuritegevuse vastu ühiselt," nentis Austria valitsusjuht, lisades: „Meie riike on ebaseaduslik sisseränne kahjustanud väga rängalt." Nehammer oli rahul, et Austrial oli õnnestunud hoida sisserändeteemat EL-is päevakorral ja leida EL-i uute rändeotsuste vastu endale mitmeid uusi liitlasi.
Nehammer kiitis Austria, Ungari ja Serbia politsei tihedat sisserände-vastast koostööd ja tõi selle ühe näitena esile asjaolu, et ühisoperatsioonide tagajärjel oli kolme peale vahistatud 2022. aastal seitsesada ebaseaduslike sisserändajate salaja riiki vedajat. Ühtlasi tänas Austria valitsusjuht Serbia president Aleksandar Vučićit selle eest, et Serbia oli tühistanud viisavabaduse India ja Tuneesia kodanikele, mistõttu Austrialt asüüli taotlejate hulk kahanes oluliselt.
President Vučić lubas koostööd jätkata nagu seni, ja meenutas, et tänu kolme riigi koostööle oli Austrialt asüüli taotlejate arv 2023. aasta esimese veerandaastaga kahanenud 18 protsenti.
EL-i uue rändepoliitika kohaselt on liikmesriigid kohustatud ebaseaduslikud sisserändajad vastu võtma ja omavahel kvootide alusel laiali jagama. Liikmesriigile jääb siiski õigus sellest keelduda, ent üksnes tingimusel, et maksab iga vastuvõtmatajäetud illegaali eest 20 000 eurot. Seepärast paljud EL-i liikmesriigid uue rändepoliitika vastu ongi.
Toimetas Tõnu Kalvet