Möödunud nädalal andis Euroopa ravimiamet (EMA) kiiresti loa uuele, omikronitüvele BA.5 kohandatud tõhustusvaktsiinile. Vaktsiinitootja Biontechi edastatud andmed on aga nii puudulikud, et paljud erialaspetsialistid on hämmingus. Mõned päevad hiljem andis Saksa vaktsineerimiskomisjon juba piiramatu soovituse kasutada vaktsiini alates 12. eluaastast, riskigruppidel koguni viiendast eluaastast.
Tuntud viroloog Aleksander Kekulé, arst ja biokeemik, kes oli Halle-Wittenbergi ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli juhataja ning ülikoolihaigla meditsiinilise mikrobioloogia instituudi juhataja, on väga imestunud, et tõhustusvaktsiinile anti kasutusluba ja seda juba soovitatakse süstida. On ebaselge, kas vaktsiin takistab rasket haigestumist koroonasse nakatumisel ja samuti on probleeme seletamatute kõrvalmõjudega, kirjutab Kekulé Die Weltis ilmunud arvamusloos.
Tänastel andmetel ei ole BA.5 tüvele kohandatud vaktsiin teaduslikult põhjendatud, kuna tõendatud pole ei parem vaktsiinikaitse, vähemad kõrvalmõjud ega epidemioloogilised eelised.
Vaktsiinikaitse tõhusus sõltub sellest, kui palju vähendab tõhustusdoos raske haigestumise või surma riski. BA.5 tõhustusdoosi osas puudub siin aga vähimgi teadmine.
"Kui omikroni tüvi hakkas aasta alguses üle maailma levima, siis kohandasid Biontech ja Moderna oma mRNA vaktsiinid eelkõige tollal valitsenud BA.1 viirusvariandile. BA.1 vaktsiinide kohta, mida süstiti koos senise Wuhani viiruse vastu välja töötatud toimeainega, on kliinilised andmed siiani algelised," kirjutab Kekulé. "Tootja katsetas BA.1 vaktsiini mõnesajal katsealusel ja uuris, kas immuunreaktsioon on nende isikute juures parem kui neil, kes said Wuhani-tüüpi viirusele suunatud vaktsiine. Tulemus oli pettumus: algse vaktsiini kohandamine omikroni BA.1 tüvele tõstis antikehade kontsentratsiooni ainult faktorile 1,5."
Kekulé tõdeb, et viimastele omikroni variantidele kohandatud vaktsiinid on oluliselt väiksema kaitsega võrreldes esimeste vaktsiinidega. "Ja kuna BA.5 põhjustab eriliselt vähe rasket haigestumist, siis puuduvad tegeliku kaitsetoime osas statistiliselt adekvaatsed uuringud."
Uusimate mRNA tõhustusvaktsiinide puhul puuduvad hetkel inimestega tehtud uuringud. Need lasti USA ravimiameti (FDA) poolt kasutusse vaid hiirte peal tehtud katsete alusel, mis viis hämmingusse isegi kõige eesrindlikumad pandeemiavõitlejad, osutab Kekulé. Samade andmete põhjal andis kasutusloa ka EMA.
Ühtlasi ei ole teada uusimate vaktsiinide kõrvalmõjude sagedus ja viis. "Kiire kasutuselevõtu kaitsjad väidavad, et omikroni alamvariantide BA.1 ja BA.5 vaktsiinide omavahel kohandamine ei muuda kõrvalmõjusid. mRNA koroonavaktsiinide puhul ilmnevad siiski harvad, kuid ebatavalised kõrvalmõjud nagu tromboosid ja südamelihasepõletikud. Nende tekkimise juures on teada ainult see, et need on põhjustatud inimese immuunsüsteemi valereaktsioonidest. Selles on tõenäoliselt osaline seni teadmata omadustega viiruslikud ogavalgud," selgitab Kekulé.
"BA.1 ja BA.5 vaktsiinide juures on tootja muutnud ogavalgu asukohti, mis vastutavad eriliselt nende alamvariantide immunoloogiliste omaduste eest. Kuna mitte keegi ei tea, millest on põhjustatud mRNA vaktsiinide müstilised kõrvamõjud, siis ei saa mitte keegi ette ütelda, kas BA.1 vaktsiini kohandamine BA.5 vaktsiinile kõrvalmõjusid vähendab või suurendab. Kasutusloa andjad järelikult aktsepteerisid seda riski selleks, et uued vaktsiinid võimalikult kiiresti turule tuua," nendib Kekulé.
Ka epidemioloogiliselt on BA.5 kohandatud vaktsiini nii kiiresti kasutusse laskmine küsitav. "Et lihasesse süstitud koroonavaktsiin ei kaitse viiruse ülekandumise eest, on kindel. Kõrge nakkavusega omikroni variant aga laseb end veel vähem "ära vaktsineerida" kui tema eelkäijad," sõnab viroloog.
Kekulé peab ääretult oluliseks eelistada vaktsiini turvalisust kasutuselevõtu kiirusele. Ta osutab ka viroloog Peter Doshile, et omikroni vähese ohu juures, ja võttes arvesse elanikkonnal tekkinud immuunsust, tuleb tõsiselt kaaluda vaktsiinide kasu ja riski suhet.
"Juuni lõpus otsustas rahvusvaheline ravimiametite ühendus, kuhu kuuluvad ka EMA ja FDA, et uued vaktsiinid võetakse kasutusse ainult põhjalike uuringute alusel, mis peaksid näitama reaaltingimustes kaitsetoimet ohustatud gruppide peal. Miks need põhimõtted heideti juba mõne nädala pärast üle parda, jääb ilmselt üheks paljudest selle pandeemia mõistatusteks," kirjutab Kekulé arvamusloo lõpetuseks.
Toimetas René Allik