Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Poola on astunud vastu ettepanekule juurutada Brexiti-järgselt rahvusülene liikmete valimine Euroopa Parlamenti.
"Mässuliste" meelest kangutataks seeläbi veelgi rohkem võimu liikmesriikide käest ära, kirjutab Express.
Nn rahvusülesusega tahetakse täita Briti delegaatidest tühjaks jäävad toolid Euroopa Parlamendis üleeuroopalise kandidaatide nimekirja alusel.
Mõte meeldib ka Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile.
Ja nagu väidavad prantslastest liikmed Euroopa Parlamendis, "suureneks sellega Euroopa-üleste erakondade nähtavus avalikus arvamuses ning stimuleeritaks kampaaniat (otsetõlge – toim)."
Sest "ajal mil Ühendkuningriik liidust lahkub, saadaks selline reform samuti sõnumi ühtsusest ja usaldusest Euroopa projekti vastu."
Jaanuari esimesel poolel edastas Prantsuse president koos Küprose, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugali ja Hispaania ametivendadega teate, et rahvusülesed nimekirjad "võiksid tugevdada Liidu demokraatlikku dimensiooni."
Samal ajal muretsevad kriitikud, et üleeuroopalised nimekirjad paisutaksid veelgi Saksa delegaatide arvu Euroopa Parlamendis – ajal mil liidu suurimat liiget juba niigi liigsuures mõjus süüdistatakse.
Visegrád on algusest peale sellele ideele vastu seisnud ning on nüüd esitanud asjakohase ühisresolutsiooni.
Nimetatud kvartetiga harmoneerub rootslasest Euroopa Parlamendi liige ja põhiseaduskomisjoni esimees Gunnar Hökmark, kes leiab: "Need rahvusülesed nimekirjad pole ei euroopalikud ega demokraatlikud."
Ta hoiatab, et "nad õõnestavad veelgi suhet valijaskonna ja valitute vahel."
Euroopa Parlamendi täiskoosseis hääletab ettepaneku üle veebruari alguses.
"Kogu Liidu territooriumi hõlmavate" rahvusüleste nimekirjade seadusliku aluse tagaks Euroopa Ülemkogu otsus.
Plaani propageerijad pakuvad kompromisslahenduseks sätet, et rahvusüleste nimekirjade alusel valitud isikud istuksid oma toolidele alles siis, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust lahkunud.