Euroopa Parlamendis läbis 10. aprillil hääletuse uuendatud sisserände ja asüüli seadus. Slovakkia ja Ungari loodavad, et juunis valitavas uues Euroopa Parlamendis vaadatakse otsus üle.
Poola progressistlik valitsus on enda sõnul põhimõtteliselt uue sisserändeleppe vastu, kuigi selle saadikud andsid hääle leppe poolt. Saksamaa, Itaalia, Kreeka tervitasid leppe vastuvõtmist, vahendab ReMix.
Tšehhi siseminister Vít Rakušan tervitas hääletuse tulemust, samas suurima opositsiooniliikumise ANO juht Andrej Babiš kritiseeris otsust ja soovib kutsuda kokku parlamendi alamkoja erakorralise istungi.
Uus seadustepakett sisaldab väidetavalt mitmeid meetmeid ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks, nagu näiteks tõhusam taustakontroll ja asüülist keeldumise korral sisserändajate kiirem kodumaale tagasisaatmine.
Mitme liikmesriigi sõnul on leppe, millega sunnitakse liikmesriike sisserändajaid trahvi ähvardusel vastu võtma, näol tegemist Brüsseli järjekordse katsega koondada enda kätte rohkem võimu.
Slovakkia välisminister Juraj Blanár avaldas kahtlust, et pikaajaliselt pole tegu jätkusuutliku lahendusega.
"Slovakkia ei nõustu kohustusliku ebaseaduslikke sisserändajate vastuvõtmisega. … Riikidel peaks olema õigus ise otsustada, millise abistamise viisi need valivad," leiab välisminister.
"Ebaseaduslik sisseränne on Euroopa Liidu jaoks tohutu väljakutse ja meie huvides on see probleem lahendada eelkõige meie kodumaa iseseisvuse huvidest lähtuvalt. Esmalt tuleb avalikult tunnistada, et Schengeni piirkonna kaitse ebaseadusliku sisserände vastu pole piisav ja uus sisserändepakt seda probleemi ei lahenda."
Ungari peaminister Viktor Orbán nimetas sisserändelepet "järjekordseks naelaks Euroopa kirstus" ja leidis, et "üksmeel on Liidus surnud".
Poola peaminister Donald Tusk külvas sisserändeleppe osas segadust väitega, nagu solidaarsusprintsiip, mille kohaselt riik kas peaks võtma sisserändajaid vastu või maksma vastu võtmata jäetud sisserändaja kohta 20 000 eurot trahvi, Poola jaoks ei kehti.
Kuidas Varssav kavatseb ennast uue sisserändeleppe võtmetähtusega mehhanismist välja arvata, Tusk ei selgitanud.
Kommentaatorite hinnangul on vägagi tõenäoline, et juunis valitav uus, tõenäoliselt konservatiivsem Euroopa Parlament vaatab sisserändeleppe üle.
Toimetas Karol Kallas