Euroopa Komisjon soovib rohelise kursi kinni maksmiseks maksustada inimeste kodud heitmemaksude ja autod uute keskkonnatasudega. Visegradi riigid lubavad kõik sellised algatused vetostada.
Lisaks on Euroopa Liidu rohekavadesse sisse kirjutatud jätkuv energiahindade tõus ja seda vaatamata juba niigi ajaloo kõige kõrgematele energiahindadele. Ungari peaministri büroo juhi Gergely Gulyási sõnul seisab Ungari valitsus koos teiste Visegradi riikidega – Tšehhi, Slovakkia ja Poolaga – selle eest, et inimeste kommunaalarved väheneksid, mitte ei kasvaks, vahendab uudistekanal ReMix.
Gulyási sõnul valitseb hetkel Euroopas kommunaalkulude hüppelise kasvu kriis, mille on põhjustanud seninägematult kõrged energiahinnad. Põhjuseks toob peaministri büroo juht, et lisaks kasvanud maailmaturu hindadele on Euroopa Liidu energiapoliitika läbimõtlematu. Tema sõnul ei luba neli Visegradi riiki Euroopa Liidu energiapoliitikat karmistada, ega keskkonnamakse suurendada.
Visegradi riikide ja Euroopa Komisjoni vastuolude üks põhjus on ka selles, et Euroopa Liidu rohekava eest vastutav sotsialistist/tööparteilasest asepresident Frans Timmermans on Poola ja Ungari konservatiivsete valitsuste üks sõnakamaid kriitikuid. Ungari valitsus on üllitanud lisaks uuringu, millest selgub, et rohekava numbrid on suuresti "laest võetud" ja energiahinnad kasvavad märksa kiiremini kui Timmermansi kava seda ette nägi.
Gulyás rõhutab, et Euroopa Komisjoni "rohelised" meetmed on Euroopa Liidu tänase energiakriisi üheks suuremaks põhjustajaks, kuna liikmesriike on sunnitud lõpetama traditsioonilistest energiaallikatest elektri tootmine. Lisaks olid tema sõnul tulevase energiakriisi märgid õhus juba eelmisel aastal – liikmesriikide gaasivarud olid rekordiliselt madalal tasemel, energiakandjate hinnad olid kasvamas, varustusvõimekus oli vähenemas ja pikaajalised gaasitarnelepingud olid lõppemas – ei teinud Brüssel pool aastat mitte midagi, et tagada Euroopale vajalikud energiakandjate varud, ega pidanud selleks partneritega läbirääkimisi.
Ungari valitsuse sõnul soovib Euroopa Komisjon laiendada heitmekaubandussüsteemi (Emissions Trading Scheme; ETS) maanteetranspordile, autodele, avalikus kasutuses hoonetele, elumajadele ja korteritele ning tavatarbimisele. See tähendab, et Brüssel hakkab makse välja pressima inimeste kodude ja autode pealt ning põhimõte "saastaja maksab" jäetakse tahaplaanile. Gulyási sõnul on maagaasi hind Euroopa turgudel ühe aastaga tõusnud nelisada protsenti ja elektri hind 80 kuni sada protsenti.
Toimetas Karol Kallas