Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles 4. märtsil ettepanekut, mille kohaselt laenab komisjon 150 miljardit eurot ja laenab selle liiduvabariikidele kaitsetööstuse tarbeks ning relvastumiseks edasi.
Järjekordse laenu ettekäändeks tuuakse sõda Ukrainas ja hirm, et Ameerika Ühendriigid ei pruugi enam Euroopat kaitsta, vahendab Reuters.
Leyen kordas kõnes jutupunkte, nagu "me elame kõige pöördelistematel ja ohtlikemal aegadel" ja "käes on aeg taasrelvastumiseks. Euroopa on valmis märgatavalt suurendama kaitsekulutusi".
Laenu prioriteetideks on õhukaitse, raketisüsteemide ja mehitamata õhusõidukite tootmine.
Euroopa Liidu liiduvabariikide juhid kogunevad 6. märtsil Ukraina kaitsmise teemalisele erakorralisele kohtumisele. Mõne ettepaneku peavad heaks kiitma kõigi liiduvabariikide valitsused.
Ühtekokku soovib EL, et liiduvabariigid panustaksid kaitsesse kokku 900 miljardit eurot, kuid laenamise asemel soovib Komisjon, et suurem osa rahast leitaks eelarvevahendite ümbertõstmise, mitte laenamise teel.
EL nõuab jätkuvalt koos kõige muuga, et liiduvabariigid pööraksid roheliseks ka relvajõud, kuna see tugevdavat nende kaitsevõimet.
Muuhulgas soovitakse kaitsekulutused vabastada EL poolt liiduvabariikidele seatud riigieelarve piirangutest, kuid need ei puuduta relvastuse ja laskemoona hankimist. Osta võiks muuhulgas helikoptereid, ehitada barakke ja radareid.
2024. aastal kulutasid EL liiduvabariigid kaitsele kokku 326 miljardit eurot ehk 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Komisjoni ettepanekute hulgas on täiteks loa andmine kasutada kaitsekulutuste tarbeks ühtekuuluvusfondi eraldusi. Ühtekuuluvusfondi raha on mõeldud liiduvabariikide elustandardi ühtlustamiseks.
Euroopa Liidu liiduvabariikide riigivõlg on kokku 13,1 triljonit eurot ehk 91 protsenti nende SKT-st.
Toimetas Karol Kallas