Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas kahekümne ühe, valdavalt EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni kuuluva riigikogu liikme nimel eelnõu, mis taotleb Veneetsia Komisjoni hinnangut Eesti e-valimiste süsteemile.
Sotsiaalmeedias kirjutab Vooglaid, et antud eelnõu koalitsiooni ja tõenäoliselt ka osa opositsiooni vastuseisu tõttu riigikogu enamuse toetust ei pälvi ja seetõttu ei osutu reaalselt võimalikuks Veneetsia Komisjonile avaldust esitada.
"Aga vähemalt saab see siis faktiliselt tõestatud, mis omakorda näitab, et jutud, nagu oleks riigikogu pöördumine Veneetsia Komisjoni poole jäänud EKRE fraktsiooni liikmete soovimatuse taha, kujutavad endast lausvalet," kirjutab Vooglaid Facebookis.
Vooglaid toob esile, et eelnõule on lisatud Jaak Valge eestvedamisel valminud põhjalik pöördumine, mis on koostatud nii eesti kui ka inglise keeles.
Eelnõu kannab pealkirja "Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Euroopa Nõukogu komisjoni "Demokraatia õiguse kaudu" poole arvamuse saamiseks Eestis kasutatava elektroonilse valimissüsteemi kohta."
Veneetsia Komisjon ei tee ettekirjutusi, vaid annab nõu
Eelnõu üleandmisel peetud sõnavõtus meenutas Vooglaid, et sõltumatutest riigiõiguse asjatundjatest koosnev komisjon, mida tuntakse ka Veneetsia Komisjonina, asutati Euroopa Nõukogu all 1990. aastal ning selle ülesandeks on anda liikmesriikidele nõu lähtudes eesmärgist, et neis kehtivad seadused vastaksid euroopalikele ja rahvusvahelistele demokraatia ja õigusriigi standarditele.
Eestist on komisjoni liikmeks professor Lauri Mälksoo.
"Oluline on toonitada, et Veneetsia Komisjon on pelgalt nõuandev organ, mistõttu sel ei ole voli teha riikidele ettekirjutusi. Seega lähtub eelnõule nii eesti kui ka inglise keelsena lisatud põhjalik pöördumine eesmärgist saada sõltumatu hinnang Eestis kasutatavale elektroonilise valimise süsteemile ehk sellele, kas kõnealune süsteem vastab reaalselt demokraatlike valimiste ideaalile või esinevad selles kõrvaldamist vajavad puudused," nentis Vooglaid riigikogu puldis.
Rahval puudub e-valimiste vastu usaldus
Küsitluste kohaselt ei pea ligi 40 protsenti Eesti kodanikest elektroonilise valimise süsteemi usaldusväärseks ning viimase kümne aastaga on usaldus valimissüsteemi vastu langenud Eestis suisa 22 protsenti.
"Nii-öelda m-valimiste kasutusele võtmine, mis on juba eelnõu parlamendi menetlusse antud, üksnes süvendab seda probleemi. Seejuures ei ole teada, et üheski teises Euroopa riigis valitseks kehtiva valimiste korra suhtes nii suur usaldamatus," leidis Vooglaid.
Ühtlasi toonitas ta, et valimiste usaldusväärsuse kahjustamisest hoidumiseks pole mitte ükski teine riik Euroopas elektroonilise valimise süsteemi kasutusele võtnud, kuigi seda on mitmel pool, isegi Soomes kaalutud.
"Kui nii suur osa kodanikest ei pea kehtivat valimiste korda usaldusväärseks, siis on meil vaieldamatult tegu väga tõsise legitiimsusprobleemiga, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega," tõdes Vooglaid, paludes samas kõigil riigikogu liikmetel eelnõud toetada.
"Palun näidata üles head tahet seista selle eest, et Eestis teostataks riigivõimu päriselt demokraatia ideaalist lähtudes ning et sellest lähutvalt oleme ka valmis astuma samme kehtivate seaduste ülevaatamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma," lõpetas riigikogu liige oma sõnavõtu.
Toimetas Markus Järvi