SAPTK juht ja riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid annab sotsiaalmeedias ülevaate, kuidas üle kivide ja kändude edeneb tsiviilvaidlus 2-22-9296, mis sai pea poolteist aastat tagasi alguse Vooglaiu ning SAPTK hagist viimaste hinnangul laimu levitava Kaja Kallase vastu.
Postituse alguses tõdeb Vooglaid, et kohtumenetlus "liigub teosammul" ja talle jääb mulje, nagu kohus venitaks tahtlikult otsuse langetamisega.
Oma seisukohta põhjendab konservatiivne rahvasaadik seitsmes kohtumenetlust kokku võtvas punktis järgnevalt:
(1) Hagi [Kaja Kallase vastu] esitati 22.06.2022 ja selles nõutakse valeandmete ümberlükkamist, kahju tekitava käitumise lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi Kallas oli ennast upitades käinud välja oluliselt rohkem laimavaid väiteid – muuhulgas räige vale, nagu oleks ma ennast sinimustvalge lipu taha varjates rünnanud Eesti Vabariigi iseseisvust –, taotlesime oma hagiga Kallase kohustamist vaid sellele, et ta avaldaks oma Facebooki lehel järgmise teate, millega saab lükatud ümber kaks konkreetset väärat ja laimavat faktiväidet:
"Mina, Kaja Kallas, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks Varro Vooglaiu ja SAPTK korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu Varro Vooglaiu ja EKRE 23.10.2021 korraldatud meeleavaldusel Vabaduse väljakul oleksid nad rünnanud Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Esitatud väited ei vasta tõele."
(2) Hagi võeti kohtu poolt menetlusse 12.10.2022 ehk rohkem kui 3,5 kuud pärast hagi esitamist. Ühtlasi palus kohus hagi menetlusse võttes pooltelt, et antaks teada, kas on võimalik lõpetada asi kompromissiga. Paraku see võimalikuks ei osutunud, sest Kallas ei olnud nõus ühtegi oma laimavat valeväidet kõige vähemalgi määral ümber lükkama. Kallase kompromissitusest sai teavitatud ka kohut.
(3) 2022. aasta lõpuks oli kostja esitanud oma vastuse hagiavaldusele ja mina ehk hageja omakorda vastuse sellele. Ehk kõik seisukohad said poolte poolt kohtule enne 2022. aasta lõppu edastatud ja kohus oleks saanud langetada otsuse.
(4) Otsuse langetamise asemel tegi kohus 05.04.2023 (ehk alles aprillikuus) uuesti pooltele ettepaneku otsida võimalust kompromissi saavutamiseks. Paraku selgus taas, et see pole võimalik, sest kuigi mina olnuks valmis loobuma kahju hüvitamise nõudest, ei olnud Kallas nõus ühtegi laimavat valeväidet vähimalgi määral ümber lükkama ehk sisuliselt oli "kompromissina" nõus vaid sellega, et ma võtan hagi tagasi. Poolte seisukohtadest teavitati kohut.
(5) Möödus kevad ja suvi, ilma et kohus oleks otsuse langetanud või üldse endast märku andnud. Septembri lõpus saatis minu esindaja kohtule päringu, et millal võiks oodata järgmisi arenguid kõnealuses tsiviilasjas.
(6) Otsuse langetamise asemel teatas kohus oma 30.10.2023 määrusega, et "teeb pooltele veelkordselt ettepaneku vaidluse kompromissiga lõpetamiseks". Niisugune ettepanek on väga raskesti mõistetav, pidades silmas, et eelnevalt oli juba kahel korral saanud kinnitust, et kompromissiks võimalus puudub. Aga kuna kohus palus uuesti kompromissi otsida, siis sai seda tehtud. Omalt poolt olnuksin kompromissi saavutamiseks nõus kaaluma mitte ainult kahju hüvitamise nõudest, vaid vähemalt osaliselt ka menetluskulude hüvitamise nõudest loobuma, kui Kallas näidanuks üles valmidust esitatud valeväited ümber lükata. Paraku taas seda valmidust ei olnud ning kohtule sai teatatud, et ootuspäraselt ei õnnestunud kompromissini jõuda.
(7) Lootsin, et nüüd siis langetab kohus lõpuks otsuse. Aga võta näpust – 06.11.2023 andis kohus hoopis teada, et kohtunik Ivika Sillaotsa pensioneerumisega seonduvalt vahetatakse tsiviilasjas kohtunikku, mis tähendab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 20 lõige 1 algab menetlus kohtunik Raina Pärna käe all sisuliselt algusest peale. (Saadetud kirjas lisati siiski, et sellest hoolimata jäävad varem tehtud menetlustoimingud ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja seisukohad kehtima, kui pooled ei taotle vastupidist.)
"Ehk siis ligi poolteist aastat pärast hagi esitamist ja tuhandete eurode ulatuses õigusabikulude eest tasumist hakkab asja menetlema uus kohtunik, ilma et oleks toimunud ainsatki kohtuistungit. Millal kavatseb maakohus pärast kõike seda otsuse langetada, selle kohta ei ole mul õrna aimugi," tõdeb Vooglaid postituse lõpetuseks.
Kohtuvaidluse taustast saab pikemalt lugeda Objektiivist.
Toimetas Karol Kallas