Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) liider Alexander Gauland pidas Bundestagis kõne, milles kaitses idaeurooplaste ja rahvusriikide kui selliste õigust ise otsustada, kelle nad oma kogukonda vastu võtavad.
Gaulandi astudes kõnepulti asetas end otsekohe parlamendisaalist minekule kantsleri kohusetäitja Angela Merkel (lillas jakis, ekraanil paremal).
Gauland alustas kriitikaga lahkuja aadressil, kes oli ilmselt äsja "selgitanud, et Euroopa vajab varjupaigasüsteemi, mis on kriisikindel, näitab solidaarsust, ja sa [Merkel] räägid pagulaste laialijaotamisest Euroopa Liidus õiglasel viisil.
Aga sa ju tead, et idaeurooplased ei ole iial valmis – ja õigusega – viima ellu pagulaste laialijaotamist Euroopa Liidus. Hr [Euroopa Nõukogu eesistuja Donald] Tusk selgitas seda meile selgel ja sõbralikul moel.
Mina võin seda öelda veel selgemini ja paremini. Rahvad ja riigid tahavad ise otsustada, keda nad oma kogukonda vastu võtavad.
Pole olemas sellist asja nagu rahvuslik kirjususe kohustus. (Seda peab ütlema – eriti rohelistele.)
Ning, daamid ja härrad, idaeurooplastel on ajaloolised kogemused, mis nad sellisele positsioonile on toonud.
Sadu aastaid valitses nende üle Ottomani impeerium. Kahjuks orjastasid neid teises maailmasõjas sakslased. Ja hiljem rõhus neid 40 aastat Nõukogude Liit.
Sellised on nende rahvaste elukogemused, kes on nüüd otsustanud seista oma enesemääramise ja rahvusliku identiteedi eest. Ja nad ei taha mingit pistmist selle Euroopa Liidu kohustusliku ja pealesurutud laialijaotamis-süsteemiga.
Nad ei luba endale öelda, kelle nad sisse peavad laskma.
Ja seetõttu on vale seada struktuurifondid sõltuvusse – ja seda on juhtunud ka varem – sellega, kas need riigid pagulasi vastu võtavad või mitte.
Pealegi on see tüüpiline Saksa idee, halvas mõttes – sellises mõttes, millised me pärast teist maailmasõda enam iial ei tahtnud olla.
See on – vabandage, et ütlen nii otse – poliitiline väljapressimine.
Õpetaja Saksamaa hakkab korravalvuriks ja edasi juba palgaarvestajaks.
Raha saad, kui tubli oled."
Gauland kõneles ka sellest, kuivõrd vale on muuta Brexiti-järgselt vabanevad kohad Euroopa parlamendis rahvusülesteks. See on tema hinnangul samm "Euroopa Ühendriikide suunas, mida nõudis Martin Schulz – aastaks 2025.
Ja me ei taha seda. Me tahame koostööd rahvusriikide vahel," ütles Gauland.
Eurotoetus endale? Saksamaa soovib siduda abirahad pagulaste kogusega