BBC vahendab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teadaannet, mille kohaselt on maailmas tänaseks COVID-19 koroonaviirusega nakatunud iga kümnes inimene. COVID-19 on poole aasta jooksul kogunenud faktide põhjal näidanud ennast olevat mitte ligilähedaseltki sellise rahvatervisliku ohtlikkusega nähtus nagu kevadel levitatud prognoosides ennustati, kirjutab Adrian Bachmann.
Kuigi positiivse testi andnute hulk küündib hetkeseisuga napilt üle 40 miljoni, on tervisespetsialistid ühel nõul, et reaalsuses on testide poolt kinnitamata nakkusjuhte oluliselt rohkem. Hetkel hindab WHO viirusesse nakatunute koguarvu ligi 800 miljonile inimesele ehk kümnendikule maailma elanikkonnast.
10% nakatunute hinnang pärines Mike Ryanilt, kes on Maailma Terviseorganisatsiooni rahvatervise kriiside divisjoni juht. Ryani sõnul on nakatumise näitaja erinevates sotsiaalsetes gruppides erisugune, eristudes eriti tugevasti maal ja linnas elavate inimeste vahel.
Olukorras, kus COVID-19-le omistatud surmade arv küündib maailmas käesoleval hetkel 1,1 miljoni inimeseni, tähendaks see 800 miljoni viiruse põdenu puhul suremusnäitajat 1 inimene 720 kohta ehk 0,138%. Võttes arvesse asjaolu, et vaid väike protsent COVID-19 ohvrite hulka arvatutest suri üksnes koroonaviirusesse ning mitte eelnenud tõsiste tervisehädade koosmõjus, muutub COVID-19 letaalsus veelgi marginaalsemaks.
USA terviseameti andmetel olid COVID-19 nakatunute ellu jäämise väljavaated järgmised
- 0-19 aasta vanustel inimestel: 99.997%
- 20-49 aasta vanustel inimestel 99.98%
- 50-69 aasta vanustel inimestel 99.5%
- 70+ aasta vanustel inimestel 94.6%
ehk teistpidi sõnastades:
- kui kuni 19-aastane inimene jääb Covid-19 haigeks, siis tõenäosus, et ta selle kätte hinge heidab, on 0,003 protsenti
- kui 20 kuni 49-aastane inimene jääb Covid-19 haigeks, siis tõenäosus, et ta selle kätte hinge heidab, on 0,02 protsenti
- kui 50 kuni 69-aastane inimene jääb Covid-19 haigeks, siis tõenäosus, et ta selle kätte hinge heidab, on 0,5 protsenti
- kui üle 70-aastane inimene jääb Covid-19 haigeks, siis tõenäosus, et ta selle kätte hinge heidab, on 5,4 protsenti
COVID-19 on poole aasta jooksul kogunenud faktide põhjal näidanud ennast olevat mitte ligilähedaseltki sellise rahvatervisliku ohtlikkusega nähtus nagu kevadel levitatud düstoopilise maiguga letaalsusprognoosides ennustati.
Poole aasta eest ülemaailmselt kulutulena levinud prohveteeringud on tänaseks päevaks osutunud tugevasti liialdatuteks.
Vaatamata sellele jätkub enamikus maailma riikidest seninägematute ühiskonnakontrolli meetmete intensiivistamine ning isikuvabaduste likvideerimine.
Samal ajal kui individuaalsete ja sotsiaalsete vabaduste likvideerimine kulgeb vääramatult edasi, on kodanikele välja käidud "uue normaalsuse" õigustus märkamatult muutunud.
Esialgsed põhjendused katastroofilise suremuse ning tervishoiusüsteemide kokkuvarisemise vältimiseks on märkamatult asendatud pelgalt "positiivsete testidega", ignoreerides täielikult asjaolu, et üksnes kaduvväike osa positiivse testi andnud populatsioonist kogeb viiruse tõttu üldse mingisuguseid sümptomeid.