Ahvirõugete patsiendi kraadimine Kongo Demokraatliku Vabariigi Nyiragongo Üldhaigla ahvirõugete ravikeskuses, 17.08.2024 Foto: Scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 14. augustil ahvirõuged üleilmseks hädaolukorraks. Hetkel levib väidetav epideemia peamiselt Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kuid seda on leitud samuti vähemalt 13 teises Aafrika riigis. 

Kolme aasta jooksul on tegemist teise korraga, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutab ahvirõuged ülemaailmseks hädaolukorraks. Esimest korda juhtus see 2022. aasta juulis, ahvirõugetesse nakatus ligikaudu 100 000 inimest 116 riigis ja sellesse suri toona ümmarguselt 200 inimest, vahendab New York Times.

Väidetavalt on tänavused ahvirõuged surmavamad ja levivad kiiremini kui kahe aasta tagune epideemia. Ainuüksi Kongo Demokraatlikus Vabariigis on tuvastatud 15 600 ahvirõugete juhtumit, millesse on surnud 537 inimest. WHO sõnul kujutavad ahvirõuged, mis levivad sugulisel teel ja kehavedelike kaudu omasoo- ning mõlemisooiharate meeste vahel, suurimat ohtu naistele ja alla 15-aastastele lastele.   

Kui WHO kuulutab mõne haiguse puhul välja "rahvusvahelise ulatusega rahvatervise hädaolukorra" (public health emergency of international concern) tähendab see, et kõik teised WHO liikmesriigid peaksid hakkama valmistuma oma elanike nakatumiseks ja vaktsiinide, ravimite ning võtmetähtusega meditsiinivahendite jagamiseks vaesemate riikidega. 

WHO sõnul jäid 2022. aasta ahvirõuged omasoo- ja mõlemisooiharate meeste väikeste ning tihedalt seotud liikmeskonnaga seksivõrgustike piiresse. Toona aitas väidetavast pandeemia mõõtu haiguspuhangust saada lahti käitumise muutmine ja vaktsineerimine. 

Tänavuste ahvirõugete suremuse määraks peetakse väidetavalt kolme protsenti. 2022. aasta viiruse puhangu puhul oli see 0,2 protsenti. 

Haigustunnusteks on enamasti palavik, hingamisteede haigusnähud, lihasevalud, lümfisõlmede paistetus. Samuti võib esineda löövet kätel, jalgadel, rinnal, suus või suguorganitel. Haigus levib peamiselt nakatunud liha söömise ja lähedaste kehaliste kontaktidega kaudu nii loomade kui inimestega.

Kongo on heaks kiitnud kaks tavalist (mitte modRNA) ahvirõugete vaktsiini. Üks neist on Jaapani toode LC16 ja teine Taani vaktsiiniettevõtte Bavarian Nordicu Jynneos nimeline toode. Viimast kasutati ahvirõugete vastaseks vaktsineerimiseks 2022. aastal Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus. 

Bavarian Nordic on seni annetanud Aafrika riikidele 15 000 Jynneose doosi, kuid terviseorganisatsioonide sõnul läheb üleilmse tervisemure kontrolli alla saamiseks vaja vähemalt kümme miljonit vaktsiiniannust.

Üks maailma tuntumaid vaktsiinide arendustegevuse ja levitamise taga olevaid vabaühendusi CEPI (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations; epideemiaks valmisoleku innovatsiooni koalitsioon), mille asutajate hulka kuuluvad Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Wellcome Trust, Maailma Majandusfoorum (WEF) ja riikidest Norra ning India, rahastab modRNA põhiseid ahvi- ja teiste rõugete vastaste geenipreparaatide arendustöid.

Tänavune, eriti nakkava ahvirõugete juhtum, tuvastati esmakordselt väljaspool Aafrikat Rootsis. Haigust pole veel leitud, kuid tervise asjatundjad on kindlad, et uued ahvirõuged on samuti jõudnud Euroopa riikidest vähemalt veel Ühendkuningriiki. Samuti on ahvirõugete juhtum tuvastatud Pakistanis, kuhu see jõudis väidetavalt ühest Pärsia lahe äärsest riigist.

Toimetas Karol Kallas