Maailma Terviseorganisatsiooni juhtkonna sõnul on selle rahastamine liikmesriikide poolt vähenud määral, mis ähvardab organisatsiooni tegevuse lõpetamisega.
Genfi järve ääres 19. kuni 27 maini toimuval Maailma Terviseassambleel (WHA) osaleb üle kaheksa tuhande inimese. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhtorgani 87. igaaastane pleenum algas tervisenomenklatuuri kaeblemisega WHO vaesumise teemal ja kuidas organisatsioon ei saa niiviisi peale Ameerika Ühendriikide ning selle raha lahkumist enam maailma koroonaviiruse moodi pandeemiate käest ära päästa, vahendab Breitbart.
President Donald Trump teatas teise ametiaja esimesel päeval, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad WHO-st. "Millist segadust kasutavad paljud Euroopa riigid õigustusena oma manöövritele ja paljud riigid vähendavad abi," lisab USA pealinnas Washingtonis asuva Georgetowni Ülikooli Maailma Tervisepoliitika Keskuse direktor Matthew Kavanagh.
"WHO seisab silmitsi selle olemasolu ähvardava (eksistentsiaalse) kriisiga, mis ulatub eelarveaugust hulga sügavamale ja tõstatab küsimuse, kas sellist [WHO] sorti multilateraalsus võib käesoleval uuel rahvusluse ja väärteabe ajastul osutuda maailma tervise puhul edukaks," jätkab tervisepoliitika teadur.
Samuti on järjest suurem riikide arv, mis esitavad Covidi plandeemia järel küsimusi WHO tõhususe kohta.
Enne tänavust terviseassambleed tõmbas WHO, suuresti tänu lääneriikide rahastuse vähenemisele, kulutusi kokku ja järgmiseks kaheaastaseks eelarveperioodiks on ette nähtud pisut alla 4,3 miljardi dollari, mida on 22 protsenti vähem kui algselt kavandati. Millest hoolimata saab Terviseorganisatsioon sellest summast olla kindel 60 protsendi ulatuses ja 1,7 miljardi dollari kokku saamine on jätkuvalt lahtine.
Samuti on oodata muutuseid WHO tippjuhtkonnas ja kaadrite hulgas.
Varem on WHO direktor kaevelnud, et WHO palgafondis on üle 500 miljoni dollari suurune auk.
Toimetas Karol Kallas